President Toomas Hendrik Ilves mõistis hukka viisi, kuidas lõpetati esmaspäeval Pärnus toimunud küüditamisohvrite mälestusüritus.

"Mul on häbi ja piinlik, et märtsiküüditamise aastapäeva südamlik mälestusüritus Pärnus lõpetati sellisel äärmiselt ebameeldival viisil. Loodan, et need, kes sellega seotud olid, selgitavad ja vabandavad," ütles president oma lehel sotsiaalvõrgustikus Facebook.

Isamaa ja Res Publica Liidu korraldatud mälestusürituse Pärnus lõpetas esmaspäeva õhtul kella 21 paiku buldooser, mis küüditamisohvrite mälestuseks süüdatud küünlad hunnikusse lükkas ja veoauto kasti tõstis.

Pärnu linnavalitsuse pressiesindaja ütles BNS-ile, et linnavalitsuse poolest oleks küünlad võinud rahulikult põleda hommikuni nagu Tallinnas Vabaduse väljakul.

Pärnus lõpetas küüditamisohvrite mälestusürituse buldooser

Pärnus lõpetas esmaspäevaõhtuse küüditamisohvrite mälestusürituse pealtnägijate meelehärmiks buldooser, mis süüdatud leinaküünlad ürituse korraldajate käsul hunnikusse lükkas ja veoauto kasti tõstis.

Pärnu linnavalitsuse pressiesindaja Maria Murakas ütles BNS-ile, et mälestusürituse korraldaja oli Pärnus Isamaa ja Res Publica Liit. "Nende taotlusest tuli ka välja kellaaeg, kus nad ütlevad, et nad hakkavad pool üheksa koristama platsi ja sellest lähtuvalt linnavalitsus väljastas ka avaliku ürituse loa," sõnas Murakas.

Murakase sõnul jäi temale samuti arusaamatuks, miks oli tarvis põlevad leinaküünlad buldooseriga kokku lükata ja veoauto kasti tõsta, sest linnavalitsuse pooles oleksid võinud leinaküünlad põleda rahulikult hommikuni, nagu näiteks Tallinnas Vabaduse väljakul.

"Kui see taotlus oleks meile sellise kellaajaga tulnud et sündmus lõpeb näiteks kell üheksa, aga küünlad jäävad sinna põlema, siis me oleme sellest teadlikud ja loomulikult me anname selleks loa, poleks olnud absoluutselt mingit probleemi," kinnitas Murakas.

Esmaspäeva õhtul toimus üle Eesti mälestusüritusi, et meenutada 64 aasta möödumist 1949. aasta märtsiküüditamisest.

1949. aasta 25. märtsil korraldasid Nõukogude võimuorganid teise massilise küüditamise, millega viidi kolmest Balti riigist Siberisse kokku 94 779 inimest.

Represseeritute registri büroo andmeil oli märtsiküüditamise ohvreid Eestis 32 536, kellest Siberisse saadeti 19 küüdirongiga üle 22 000 inimese. On teada 10 331 inimest, keda ei küüditatud, kuid kes jäid lindpriiks.

Esimese suurküüditamise viisid Nõukogude võimuorganid Eestis läbi 14. juunil 1941. Siis viidi Eestist Siberisse üle 10 000 inimese.