IRL vabandas Pärnu mälestusürituse lõpetamise viisi pärast
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) Pärnu linnaosakond vabandas esmaspäeval Pärnus toimunud küüditamisohvrite mälestusürituse lõpetamise viisi pärast.
"Järgides MTÜ Tulipisar üleskutset korraldas IRL-i Pärnu linnaosakond eile [esmaspeäval] mälestusürituse Martensi väljakul, kus süüdati küüditatute mälestuseks 5000 küünalt. Kahetsusväärselt oli vastavalt linnavalitusele esitatud taotlusele ürituse lõppaeg kell 21 ning sellele järgnes Martensi välja koristamine. IRL-i Pärnu linnaosakonna nimel vabandan ürituse läbimõtlemata korraldamise eest ning tunnen toimunu pärast siirast kahetsust," teatas BNS-ile IRL-i Pärnu linnaosakonna esimees Meelis Kukk.
Isamaa ja Res Publica Liidu korraldatud mälestusürituse Pärnus lõpetas esmaspäeva õhtul kella 21 paiku buldooser, mis küüditamisohvrite mälestuseks süüdatud küünlad hunnikusse lükkas ja veoauto kasti tõstis.
"Mul on häbi ja piinlik, et märtsiküüditamise aastapäeva südamlik mälestusüritus Pärnus lõpetati sellisel äärmiselt ebameeldival viisil. Loodan, et need, kes sellega seotud olid, selgitavad ja vabandavad," ütles president t Toomas Hendrik Ilves oma lehel sotsiaalvõrgustikus Facebook.
Pärnu linnavalitsuse pressiesindaja ütles BNS-ile, et linnavalitsuse poolest oleks küünlad võinud rahulikult põleda hommikuni nagu Tallinnas Vabaduse väljakul.
"Kui see taotlus oleks meile sellise kellaajaga tulnud et sündmus lõpeb näiteks kell üheksa, aga küünlad jäävad sinna põlema, siis me oleme sellest teadlikud ja loomulikult me anname selleks loa, poleks olnud absoluutselt mingit probleemi," kinnitas pressiesindaja.
Esmaspäeva õhtul toimus üle Eesti mälestusüritusi, et meenutada 64 aasta möödumist 1949. aasta märtsiküüditamisest.
1949. aasta 25. märtsil korraldasid Nõukogude võimuorganid teise massilise küüditamise, millega viidi kolmest Balti riigist Siberisse kokku 94 779 inimest.
Represseeritute registri büroo andmeil oli märtsiküüditamise ohvreid Eestis 32 536, kellest Siberisse saadeti 19 küüdirongiga üle 22 000 inimese. On teada 10 331 inimest, keda ei küüditatud, kuid kes jäid lindpriiks.
Esimese suurküüditamise viisid Nõukogude võimuorganid Eestis läbi 14. juunil 1941. Siis viidi Eestist Siberisse üle 10 000 inimese.
