Kaitsevägi vabastas vaktsineerimisest keeldumise tõttu ametist 46 teenistujat, kirjutab Postimees. 

«Tänaseks on kaitseväeteenistusest vabastatud 46 teenistujat, kes ei soovinud esitada nõutud tõendit (vaktsineerimise kohta – toim),» ütles neljapäeval kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna pressijaoskonna ülem kapten Taavi Karotamm. «30 olid tegevväelased ja 16 tsiviilteenistujad. Teenistusest vabastati kaheksa ohvitseri.»

Alguses oli keeldujaid 65 ehk kaitseväel õnnestus vaktsineerimise kasuks ümber veenda 19 kaitseväelast. «Kaitseväe võimaldatud infotunnid ja personaalne nõustamine aitasid vähendada inimeste hirme ning levinud väärarusaamade mõju,» selgitas Taavi Karotamm. «Mitu teenistujat, kes andsid esmalt märku soovist jätta tõend esitamata, otsustas meedikutega konsulteerimise järel vaktsineerimise ja tõendi esitamise kasuks.»

Teenistusest vabastatutest olid 13 käinud välisoperatsioonil Afganistanis, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis ja Malis. Kõigis nendes riikides teenimiseks on vaja vaktsineerida A- ja B-hepatiidi, lisaks ühes või teises riigis ka kõhutüüfuse, kollapalaviku, marutõve, meningokoki, poliomüeliidi ja puukentsefaliidi vastu.

Seega tekitas vastuseisu just koroonavaktsiin.

Kaitseväe juht kindralleitnant Martin Herem käskis augusti lõpus vastavalt valitsuse korraldusele koostada kaitseväe koroonaviirust puudutava riskianalüüsi, 13. septembriks pidid kõik töötajad sellega tutvuma ning esitama tõendi koroonaviiruse vastu vaktsineerituse, vaktsineerimisega alustamise kohta või põhjendusega, miks nad ei saa vaktsineerida.

15. septembril vahendas ETV «Aktuaalne kaamera», et kaitseväe 4400 töötajast 65 teatas vaktsineerimisest keeldumisest, teades, et selle eest võib ees oodata töö kaotus.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem pidas vaktsineerimisest keelduvate inimeste arvu liiga suureks. Tema sõnul võib kaitsevägi kaotada nakkusega kuni 40 protsenti lahinguvalmidusest.