Menu

Venemaa ja Valgevene kaupade impordi lõpetamine mõjutab puidusektorit

  • Kirjutas BNS

Venemaa ja Valgevene kaupade impordi lõpetamine mõjutab puidusektorit

Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim Eesti logistika-, metalli- ja puidusektorit, kus teistest riikidest pärit asenduskaubad on enam kui veerandi võrra kallimad, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist "Vene-Valgevene impordist loobumise mõju majandussektoritele" ning tarneahelate ümberkujundamine tõstab ettevõtete kulusid ja nõuab riskide maandamiseks suuremate laovarude hoidmist.

"Venemaa ja Valgevene kaupade impordi asendamise teeb keerukaks see, et mitmetes majandusharudes pole turul üleliigset pakkumist ja kaupade saamiseks tuleb lihtsalt maksta teistest turuosalistest kõrgemat hinda," ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane. "Vajalike sisendite impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim laonduse ja veondusega seotud majandusharusid, samuti metallitootmist ning puidu- ja keemiatööstust."

Varblase sõnul on Venemaa ja Valgevene importkaupade asendamine teiste riikide kaupadega veonduses ja laonduses kallim 31 protsenti, puidutöötlemises 28 protsenti, metallitootmises 57 protsenti, metalltoodete tootmises 63 protsenti ja keemiatööstuses 23 protsenti.

Kui kokku tähendaks Venemaalt ja Valgevenest impordi täielik lõpetamine Eesti ettevõtetele 2021. aasta hindades 860 miljoni euro suurust lisakulu, siis suurim suhteline mõju sektori importsisendite hindadele oleks metallitootmise harus, kus need kallineksid keskmiselt 34,2 protsenti ehk 29,5 miljoni euro võrra. "Hinnasurve on väga suur ka laonduse- ja veonduse abitegevuste harus, kus importsisendite hinnad kasvaksid rahalises väärtuses kõige enam ehk 457 miljoni euro võrra. Samuti puidutööstuses 63 miljoni ja keemiatööstuses 24,5 miljoni euro võrra," märkis Uku Varblane.

Uuringus analüüsiti statistikaameti tegeliku tehinguinfo põhjal 540 kaubagruppi. Analüüs võtab arvesse ainult impordi asendamise otseseid mõjusid ehk neid kaupu, mida ettevõtted ise impordivad. "Väga tähtsad on ka kaudsed mõjud ehk näiteks energiakandjate kallinemist põhjustatud hinnasurve, mis jõuab ettevõteteni läbi kodumaiste teenuseosutajate," rääkis Varblane. "Samuti jõuavad Venemaa ja Valgevene impordipiirangute mõjud Eesti ettevõteteni läbi globaalsete väärtusahelate ehk importides vahetooteid neist riikidest, mis on varem kasutanud Venemaa või Valgevene toormeid."

2021. aastal imporditi Eestisse kaupu kokku 20 miljardi euro väärtuses, millest Venemaalt 2,1 miljardi ja Valgevenest 0,6 miljardi euro eest. Valdavalt imporditakse neist riikidest kütuseid ja maavarasid ehk ligikaudu 60 protsenti, puitu ja puittooteid 13,8 protsenti, metalltooteid 9,1 protsenti ja keemiatööstuse tooteid 7,2 protsenti.

Arenguseire Keskus avaldab kolmapäeval, 29. juunil kell 11 erakorralise raporti "Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile".  

2022. aastal on Arenguseire Keskuse erakorraliseks uurimissuunaks Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud, milles analüüsitakse põgenike sissevoolu võimalikke pikaajalisi mõjusid rahvastikule, tööhõivele ja Eesti riigi kuludele ja tuludele. Samuti vaadeldakse sõja vahetut majanduslikku mõju Eestis tegutsevatele ettevõtetele, käsitledes Venemaalt ja Valgevenest imporditavate tootmissisendite asendamise võimalusi.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

LOE VEEL

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD