EESTI ELU

Eesti sai 2023. aastal CO2 kvootide enampakkumiselt 358,8 miljonit eurot  ja 2024. aastal 253,5 miljonit eurot riigieelarvelist tulu, kokku üle 612 miljoni euro kahe aasta jooksul, mis on suunatud otse Eesti inimeste heaolu parandamisele läbi transpordi, hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia projektide. 

2023. aastal olid Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kvoodi hinnad rekordkõrged, mistõttu oli sellel aastal ka tulu kõrgem. Igal aastal on turul kindel arv lubatud heitkoguse ühikuid, mille kogus väheneb vastavalt direktiivis kokku lepitule – see on finantsstiimul vähendada heitkogust. Vahendid on suunatud konkreetsetesse projektidesse, mis parandavad otseselt eestimaalaste elukvaliteeti.

„Eesti puhtama elukeskkonnaga teenitud raha läheb tagasi meie kodudesse soojema eluruumi, puhta ühistranspordi ja taskukohasema energia näol. See on konkreetne investeering igasse Eesti perre,“ ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Kõige suurem osa vahenditest ehk 44 protsenti on suunatud transpordi ja liikuvuse arendamisele. Perioodil 2013-2020 toetati näiteks uute elektribusside soetamist Tallinnale, Rail Baltica rajamist ja Tallinna-Tartu raudtee renoveerimist, mis võimaldab rongidel sõita kiirusega 160 km/h . Käimasolevas perioodis 2021-2030 toetatakse kuue uue elektrirongi soetamist ning raudtee elektrifitseerimist 500 kilomeetri ulatuses.

Hoonete energiatõhususe parandamisele on suunatud 25 protsenti vahenditest. Varasematel aastatel toetati 19 kortermaja rekonstrueerimist kokku 49 359 ruutmeetri ulatuses, mis tõi energiasäästu 4240 MWh aastas. Käimasolevas perioodis on plaanis toetada korterelamute rekonstrueerimist 50 miljoni euroga, avaliku sektori hoonete renoveerimist üle 200 miljoni euroga ning kultuuriväärtusega hoonete energiatõhusust 24 miljoni euroga.

Taastuvenergia ja energiatõhususe edendamisele suunati 19 protsenti vahenditest, mis hõlmab tuuleenergia arendamist, geotermaalenergia pilootprojekte ja kultuuriasutustele energiasäästlike valgustuslahenduste soetamist.

Neli protsentoi vahenditest on suunatud kliimakohanemisele ja loodushoiule, kolm protsenti teadusuuringutele ning ühe protsendi jagu rahvusvahelisele koostööle. Kohanemisprojektide raames on näiteks koostatud soojussaarte kaardid seitsmele Eesti linnale ja toetatud üleujutusriskide vähendamist.