Kui kolmapäeval kõlas riigikogus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juhtpoliitiku Mart Helme suust, et Martin Herem ei soovinud kaitseväe juhatajana õhutõrje arendamist, siis Herem nimetas ööl vastu neljapäeva sotsiaalmeedias tehtud postituses sellist juttu "koerasitaks". 

„No Kristen Michalit ei olnud ruumis, kui Martin Herem teatas, et talle ei ole õhutõrjet vaja. Ma olin ruumis, mina olin ruumis, nii et need ei ole mingisugused laest võitud väited. Meie tahtsime õhutõrjet juba aastal 2020," rääkis Helme kolmapäeval parlamendis, lisades, et toona oli Venemaa rünnanud Gruusiat ning oli selge, et sellist relvaliiki on väga vaja. "Ja tema teatas, et talle ei ole seda vaja. Ma olin ise ruumis, nii et see ei ole laest võetud väide," viitas Helme toonase kaitseväe juhataja väidetavale seisukohale.

Herem soovitas seepeael inimestes olla ettevaatlikud, sest EKRE presidendikandidaati,, kelleks Mart Helme on, vaevab kaitseväe endise juhi sõnul kas mälukaotus või ta lihtsalt valetab. "Mart Helme on minuga ühes ruumis olnud vaid ühel korral, kui arutati muuhulgas õhutõrjet. Õigus on see, et Kristen Michalit seal polnud. See oli 16. september 2021, kui käisin riigikogu EKRE fraktsioonis vastamas nende küsimustele nende kutsel. Nad vist arvasid, et korraldavad endale toreda pärastlõuna ja praevad kaitseväe juhatajat. Minu arvates läks aga nii, et hoopis mõned neist läksid keema," kirjutas Herem sotsiaalmeedias.

Tema sõnul süüdistati teda ka tookord õhutõrjest loobumises. "Mina vastasin neile, et palun neil mitte sellist väidet esitada, sest ma ei ole olnud õhutõrje vastu. Tõestuseks küsisin Martin Helmelt, et kas ta mäletab aastatagust kohtumist riigikaitsekomisjonis, kus ma käsitlesin muude võimearenduste hulgas ka õhutõrjet. Mäletas küll. Küsisin, et kas ta mäletab ka paberit, mille esitasin ja mida tutvustasin kõigile osalejatele.  Mäletas küll," rääkis Herem. 

"Siis ma küsisin, et ka ta mäletab ka seda, et sellel paberil oli kirjas teiste vajaduste hulgas ka keskmaa- ja lühimaa õhutõrje, seda esimese viie hulgas, lisaks kogused, hinnad ja tõenäolised kasutuselevõtu ajad. Vot seda mäletas Martin Helme väga vaikse „jahiga“, aga mäletas. Seepeale ma palusin EKRE fraktsioonil olla edaspidi täpne ning mitte öelda „Herem ei taha õhutõrjet“," meenuts Herem. 

Tema sõnul oli  küsitlus EKRE esimeest Martin Helmet sedavõrd ärritanud, et ta püsti tõusis, midagi pomises ja ruumist välja tormas. "Mart Helme oli pehmelt öeldes samuti erutunud ning teatas oluliselt kõrgendatud kõnetoonil, et mingid paberilipakad ei tähenda midagi! Mina naersin selle peale ja soovitasin seda ka ajakirjandusele rääkida. Seepeale viidi teema mujale," meenutas Herem.

Ta oletas, et EKRE saadikud olid ärritunud, sest enne seda õhutõrje teemat oli küsimuseks presidendi vahtkonna vormiriietus. "Selle teema eest seisis tookord Paul Puustusmaa, kes sissejuhatuseks kirjeldas mulle erinevate ametite vormiriietuse eesmärki, sealhulgas austust Eesti inimeste vastu, keda nad teenivad. Temal olevat kodus küll dressid, kuid nendega ta siiski ametlikel üritustel ei käi," rääkis Herem. 

Tema küsimus Heremile seisnes välivormi ehk niinimetatud laigulise riietuse austusväärsuse kahtluse alla seadmises, sest see polevat ilus ega austusväärne oma ameti suhtes. "Kasutasin tookord võimalust samuti filosoofiliselt vastata ning küsisin vastu, mida arvata riigikogu liikmest, kes ilmub tööle heledaks kulunud teksapükstes ja paar päeva ajamata habemega? Just selline nägi välja härra Puustusmaa. Kas sellise rahvaesindaja välimus viitab oma valijate austamisele?," jätkas Herem. 

"Ruumis tekkis isegi minu jaoks piinlik vaikus, mille ma ise kiiresti lõpetasin, selgitades, et iga nädal lähevad sajad kui mitte tuhanded ajateenijad selliste vormidega väljaloale. Üldjoontes tuntakse nende üle uhkust. Kui „laiguline vorm“ on puhas ja korrektne, siis see mingit probleemi ju ei tekita. Siis katkestas mind Mart Helme, öeldes, et ärme hakka siin riigikogus ilust rääkima, meil tähtsamaidki asju… ja läksime eespoolkirjeldatud õhutõrje juurde. Nii lõppesid teisedki küsimused," märkis Herem.

Kuna Mart Helme ja ka paljud teised on viimasel ajal seda „keskmaa õhutõrje lugu“ ikka meenutanud ja sidunud seda üsna asjatundmatult praeguse Ukraina pildiga, siis pidas Herem vajalikuks esile tuua, et näiteks 2025. aastal Ukraina poolt kasutatud õhutõrjest vaid umbes kakks protsenti seisnes keskmaaõhutõrjes. "Teadmiseks neile, et keskmaa õhutõrje ei saa hästi hakkama pikamaa ründedroonide tõrjumisega, ei ole rahaliselt mõistlik ja seda ei toodeta sellistes mahtudes, mis oleks vajalik pikamaa ründedroonide tõrjumiseks," selgitas Herem. 

"Kokkuvõtteks – kui Mart Helme ütleb, et tema väited pole laest võetud, siis on tal õigus. Ükski lagi sellist „koerasitta“ (Helme kihelkonna ütlus "vale" kohta) ei paku. Kust ta neid aga võtab, peab ta ise ütlema," lõpetas Herem oma sotsiaalmeedia postituse.