EESTI ELU

Eelmise aasta keskkonnatoetused on välja makstud

Eelmise aasta keskkonnatoetused on välja makstud

20. jaanuaril alustas põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) 2024. aastal taotletud keskkonnatoetuste väljamaksmist ning praeguseks on loomapidajatele, põlluharijatele ning poollooduslike koosluste hooldajatele välja makstud kokku ligi 78 miljonit eurot keskkonnatoetusi.

PRIA toetuste rakendamise osakonna rakendusjuht Sigrid Rõõmussaar ütles, et tänaseks on kõik keskkonnatoetused  jõudnud toetuste saajateni. "Erinevaid keskkonnatoetusi maksti 5562 kliendile. Rõõm on tõdeda, et nõnda paljud hoiavad meie keskkonda erilise tähelepanu all ja toetavad sellega toidutootmise jätkusuutlikkust," lisas Rõõmussaar.

Palume klientidel arvestada, et iga toetusliik laekub tema arvele eraldi maksena ning raha võis arvelduskontole jõuda erinevatel kuupäevadel. Taotleja näeb andmeid enda toetuste laekumise kohta e-PRIA teenuses "Maksed ja võlgnevused".



 

Svet tahab Venemaalt tulevate veokite kütuse piirata 200 liitrile

Svet tahab Venemaalt tulevate veokite kütuse piirata 200 liitrile

Taristuminister Vladimir Svet tegi rahandusministrile ettepaneku piirata Venemaalt Eestisse saabuvate kommertsveokite kütusekogust 200 liitrile, mis oleks vastuseks Venemaa samalaadsele piirangule Euroopa Liidu riikide suhtes. FOTO: Aigar Nagel
 
Venemaa on kehtestanud Euroopa Liidu vedajatele piirangu, mille kohaselt ei tohi Venemaa territooriumilt lahkuvate kommertsveokite kütusepaagis olla rohkem kui 200 liitrit kütust. Samas ei kehti see piirang kolmandate riikide vedajatele. Vastumeetmena on Läti alates sellest aastast kehtestanud sarnase piirangu, millega ka kolmandate riikide päritolu veokid võivad Lätti siseneda vaid kuni 200 liitri kütuse kogusega.
 
„Venemaa kehtestatud piirangu peamine eesmärk on soodustada kolmandate riikide vedajate tegevust sanktsioneeritud kaupade veol ühenduses Venemaaga. Samal ajal võib Läti kehtestatud peegelmeetme tõttu kasvada oluliselt kolmandate riikide veokite piiriületuste arv Eesti-Venemaa maanteepiiripunktides,” ütles taristuminister Vladimir Svet.
 
Sellest tulenevalt teeb Svet valdkonna eest vastutavale rahandusministrile ettepaneku algatada rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel eelnõu, millega valitsus kehtestaks Venemaalt sisenevatele veokitele 200-liitrise kütusekoguse piirangu. Piirang kehtestataks Sveti ettepaneku kohaselt valitsuse sanktsioonina ning see jääks kehtima, kuni Venemaa tühistab enda poolt kehtestatud piirangud.

Balti riigid desünkroniseerisid end edukalt Venemaa elektrisüsteemist

Balti riigid desünkroniseerisid end edukalt Venemaa elektrisüsteemist

Balti riigid ühendasid oma elektrisüsteemi laupäeva hommikul kell 9.09 edukalt lahti Venemaa kontrollitud sagedusalast ning töötavad nüüd iseseisvalt saartalitlusrežiimis, teatas Elering.

Venemaa sagedusalast lahti ühendamise protsess algas hommikul kella 6 paiku, kui lülitati välja elektriliinid Leedu ja Venemaale kuuluva Kaliningradi oblasti vahel. Seejärel lülitati välja liinid Leedu ja Valgevene ning Läti ja Venemaa vahel. Kõige viimasena lülitas Eleringi juhtimiskeskus välja Eesti ja Venemaa vahelised kõrgepingeliinid, mis ületavad riigipiiri Narvas.  

Balti riikide eraldamine Venemaa sagedusalast tarbijatele mõju ei avaldanud – elektrisüsteem töötab stabiilselt. 

Balti riikide sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrivõrguga toimub kava kohaselt pühapäeva, 9. veebruari pärastlõunal. Enne seda teevad Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemioperaatorid Elering, AST ja Litgrid saartalitluskatseid. Katse ajal töötab Balti riike hõlmav elektrisüsteem selliselt, et see pole ühegi teise sagedusala osa. Elektritarbimine kaetakse sellel perioodil kohalike elektrijaamade ning Eesti-Soome ja Leedu-Rootsi elektriühenduste abil. 

Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga tagab Balti riikidele sõltumatu, stabiilse ja usaldusväärse sageduse juhtimise oma elektrivõrkudes ning suurendab piirkonna energiajulgeolekut. Mandri-Euroopa sünkroonala hõlmab 26 riiki ja enam kui 400 miljonit elektritarbijat.

Balti riikide sünkroniseerimisprotsess toimub koostöös Euroopa Liidu ja Euroopa ülekandesüsteemihaldurite ühenduse ENTSO-Ega. Euroopa partnerite toetus hõlmab nii sünkroniseerimiseks vajalike investeeringute kaasrahastust Euroopa Liidult kui ka tehnilist tuge sagedusala vahetuse hõlbustamiseks.

Eleringi teatel on Baltikum nüüd saartalitlusele lülitatud. Keskpäeval algab saartalitluskatse, mille käigus testitakse süsteemide reageerimist väikesele sageduse kõikumisele. Tarbijaid katse ei puuduta.

Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga on Balti riikidel kavas ühineda pühapäeva pärastlõunal.



 


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD