EESTI ELU

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) saadab ka tänavu musti jõulukaarte liiklejatele, kes aasta jooksul politseipatrullidele kõige rohkem silma on torganud.

Must jõulukaart saadetakse suurimatele liiklusrikkujatele juba viieteistkümnendat korda. Kaardi saajad valiti ka sel aastal nimekirjast, kuhu koondatakse aasta jooksul neli või enam liiklussüütegu toime pannud inimest. 

Kui mullu oli suurimaid liiklusrikkujaid 850, siis sel aastal on vähemalt neli liiklusalast väär- või kuritegu toime pannud 880 inimest. 134 neist olid samas nimekirjas ka möödunud aastal ja kolmel aastal järjest on liiklussüütegude rohkusega silma torganud 28 inimest.

PPA liiklusjärelevalve juhi Taavi Kirsi sõnul on lõppema hakkav aasta eelmisega võrreldes küll üldiselt parem – nii inimkannatanuga liiklusõnnetusi, liikluses hukkunuid kui ka vigastada saanuid on olnud vähem, aga see, riskikäitumisega silma paistnud seltskond pole kindlasti liikluspildi paranemisse panustanud. „Politsei tänab neid liiklejaid, kes sel aastal tublid on olnud ja liikluspilti helgemaks muutsid,“ ütles Kirss.

„Politsei pühadesoov on lihtne – mõtle kõige muu kõrval ka jäljele, mille sa Eesti liiklusesse jätad. Kas oled osa nendest, kes hoiavad teisi või nendest, kelle pärast liikluses muret tuntakse. Kindlasti pole see tee läbi enese lihtne, aga nii ka ei saa, et 880 inimest üle Eesti on kamba peale põhjustanud 81 liiklusõnnetust ja toime pannud 4603 liiklusrikkumist. See number ei sisalda kiiruskaamerate trahve, need on kõik kontaktid politseipatrulliga,“ märkis Kirss. 

Selle aasta kõige suurem liiklusrikkuja on 1949. aastal sündinud mees Saaremaalt, kes pani aasta jooksul toime 24 liiklusrikkumist. Suurem osa tema tänavustest rikkumistest olid liikluskindlustuseta sõiduki juhtimised, kuid lisaks on ta sõitnud kinnitamata turvavööga, ülevaatuseta ja  vastassuunavööndis jm. Mehele on kokku tehtud trahve summas 4400 eurot, mis on praeguse seisuga tasumata. 

Nimekirja teine rikkuja on 1994. a sündinud mees, kes on toime pannud 22 rikkumist, sealhulgas liikluskindlustuseta sõiduki juhtimised ja kiiruseületamised. Kolmas saririkkuja on 1990. aastal sündinud mees, kes pani toime 15 liiklussüütegu, sh liikluskindlustuseta sõitmised, liiklusnõuete muud rikkumised ja ülevaatuseta sõidukiga liiklemine. Kõigi ühine nimetaja on see, et nad on suurimate rikkujate hulgas olnud ka varasemalt.

880 liiklusrikkuja hulgas on 33 naist, kõige rohkem rikkujaid on sündinud aastatel 2004 ja 2006. Kõige nooremad saririkkujad sündisid aastal 2008 ja neid on nimekirjas 3. Rikkujate keskmine vanus on 34 aastat. Ligi kolmandik kõigist rikkumistest olid kiiruse ületamised, umbes sama palju oli muid liiklusseaduse rikkumisi.

Eelmise aastaga võrreldes suurenes riskikäitumisega silma torganud juhtide arv kõige rohkem Pärnu ja Jõgeva maakonnas, enim vähenes Ida-Virumaa aadressiga rikkujate arv. Suhteliselt (rikkujaid 10 000 elaniku kohta) kõige rohkem musta nimekirja inimesi on Jõgevamaal, Pärnumaal, Võrumaal ja Ida-Virumaal. Kõige vähem on elaniku kohta korduvrikkujaid Viljandimaal. 

„Riskeerivat käitumist ja kiirustamist on meie liikluses liiga palju. Liikleme palun nii, et sina ise jõuad turvaliselt koju ning samamoodi jõuavad alati koju ka kaasteelised,“ soovis Kirss.