Ligi 60 miljonit eurot maksti ette, kuid Ukrainale mõeldud laskemoona ei saadudki. Ettemakseid tehti koguni neljal korral, kuigi tarnetega olid juba probleemid. Nüüd on riik ettevõtte kohtusse andnud ning halvimal juhul võib osa tekkinud kahjust jõuda ka Eesti riigieelarveni.
Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) on maksnud mitmekordse ettemaksuna ühele kaitsetööstusettevõttele kokku ligi 60 miljonit eurot, kuid Ukrainale mõeldud laskemoona ei saanud, kirjutab Postimees.
Keskkonnaagentuuri prognoos lubab keskmisest napilt soojemat septembrit ning miinuskraade veel oodata ei ole.
Kuu esimesel poolel jääb Eesti Atlandilt üle Skandinaavia itta liikuva ulatusliku madalrõhuvööndi lõunapoolsesse serva. Pea iga päev sajab hoovihma, mõnel päeval on sajuhooge tihedamalt ja need on tugevamad Põhja-Eestis, teisel päeval Lõuna-Eestis. Ülekaalukalt puhub mõõdukas läänekaare tuul.
Kuu teisel poolel saavad sagedamini sõnaõiguse kõrgrõhuharjad ja sajupäevi on harvem. Õhutemperatuur vähehaaval langeb, kuid päevased õhutemperatuuri maksimumid tõusevad esialgu veel 15-19 kraadini. Esimesi jahedamaid öid, kui temperatuur langeb maapinnalähedases õhukihis 0 kraadi lähedale, on oodata kuu keskpaiku. Seejärel ilm soojeneb.
Uut temperatuuri alanemist on oodata kuu viimases veerandis, kui sisemaal langeb öine miinimum 0 kraadi ümbrusesse.
Septembrikuu keskmine õhutemperatuur tuleb normi piires või veidi kõrgem, kusjuures norm on 11,1-13,9 kraadi. Sademeid on normi piires, kohati veidi enam, kusjuures norm on 52-63 millimeetrit.
Valdav enamus Eesti kodanikest ei jää jätkuvalt reformierakondlasest peaministri Kristen Michali tööga rahule, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti kord kuus korraldatavast küsitlusest.
