Ligi viiendikul Eesti inimestest puudub rahapuhver, 40 protsendil jätkuks sissetuleku kaotamisel raha vähem kui kolmeks kuuks ning üle poole aasta suudaks säästudest elada vaid ligi veerand küsitlusele vastanud inimestest, näitab SEB uuring. 

„Mõneti üllatav on see, et üle kuue kuu tuleks rahapuhvri toel toime tervelt kolmandik eakatest ehk 60- kuni 74-aastastest inimestest, kuigi selles vanusegrupis on sissetulekud ühed kõige madalamad,“ tõdes SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht jaepangas Elisabet Visnapuu.

Uuringust selgub, et oma rahalise olukorraga on väga rahul või pigem rahul kolmandik Eesti inimestest, seevastu väga rahulolematu või pigem rahulolematu on tervelt 44 protsenti vastanutest. „Uuringust torkab muu hulgas silma see, et üle poole inimestest, kes on iseenda tööandjad, on oma finantsolukorraga kas väga või pigem rahulolematud. Samal ajal on enam kui 60 protsenti juhtidest pigem rahul või isegi väga rahul,“ märkis Visnapuu.

Rahulolematus oma finantsolukorraga on suurem maakondades, mis jäävad suurtest keskustest kaugele ja on seega ka majanduslikult nõrgemad. Nii näiteks on Hiiumaal oma finantsolukorraga väga rahulolematuid tervelt kolmandik, Põlvamaal 31 protsenti ja Läänemaal viiendik inimestest. Pigem rahuolematud on oma sissetulekuga aga lausa enam kui pooled Jõgevamaa, ligi 40 protsenti Ida-Virumaa ja üle kolmandiku Võrumaa inimestest.

Küsimusele, mida teevad inimesed igapäevaselt oma finantsolukorra parandamiseks, vastas 64 protsenti küsitluses osalejatest, et püüavad vähendada kulusid ja raha kõrvale panna. Ligi kolmandik vastajatest koostab eelarve ja planeerib kulutusi ning 29 protsenti inimestest otsib võimalusi lisatulu teenimiseks.

Kulude vähendamise peamise viisina tõi kõige suurem osa ehk kaks kolmandikku  vastanutest välja sooduspakkumiste otsimist. Ligi pooled vastanutest ütlesid, et käivad harvemini väljas söömas, ostavad vähem rõivaid ja jalatseid ning teevad impulssoste.

„Nii eelarve planeerimine ja lisatulu teenimise võimaluste otsimine kui ka sooduspakkumiste eelistamine ja eriti impulssostudest loobumine on head võimalused kulusid vähendada ja rohkem raha kõrvale panna,“ rääkis Visnapuu. „Mille arvelt aga kindlasti kokku hoida ei tohiks, on tervishoid, mida teeb enda sõnul tervelt 13 protsenti inimestest. Oma tervise hoidmine on kõige tähtsam, sest hea tervis on toimetuleku ja heaolu kõige olulisem eeldus,“ toonitas ta.

SEB korraldatud uuring toimus 2025. aasta jaanuaris, selle viis läbi uuringufirma Norstat ja küsitlusele vastas 1000 Eesti elanikku vanuses 18–74 eluaastat.