23. aprillil tähistatakse Eestis päikesetõusul riigilipu heiskamisega juba üheksandat korda veteranipäeva, et tunnustada kaitseväe ja Kaitseliidu veterane ning mälestada langenud võitluskaaslasi.
Riigis kehtivate piirangute tõttu tuleb sel aastal veteranipäeva tähistada paljuski isekeskis. Veteranipäev on alates 2014. aastast ametlikult lipupäev, mistõttu kutsub kaitsevägi kõiki inimesi üles heiskama oma kodudes riigilipud, et näidata toetust kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele.
Kaitseminister Kalle Laanet märkis, et lipu heiskamisega tunnustame üheskoos neid mehi ja naisi ning nende perekondi ja lähedasi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut või teenistuses viga saanud.
“Veteranipäeval langetame pea nende võitlejate mälestuseks, kes Eesti vabaduse kaitsmiseks on andnud oma kalleima vara, oma elu ja tervise,” üles Laanet lisades, et kõrge hind pole asjata – kaitsevägi on tugevam kui kunagi varem ning veteranid toovad jätkuvalt koju hindamatuid oskusi ja kogemusi välismissioonidelt.
Kaitseminister rõhutas, et osaledes rahvusvahelistes operatsioonides koos liitlastega seisame Euroopas nii idast kui ka lõunast ähvardavate ohtude vastu üheskoos. “Kaitseväe teenistuses, reservis ning Kaitseliidus tegutsevad veteranid on ja jäävad Eesti kaitsjate tuumikuks. Austame ja toetame kaitseväelasi, mehi ja naisi, kes on saanud püsivaid tervisekahjustusi oma kohustuste täitmisel,” ütles Laanet. Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub üle 3000 inimese, nende hulgas 123 naisveterani.
Afganistanis töövisiidil viibiv president Kersti Kaljulaid kohtus Afganistanis teenivate Eesti kaitseväelastega ning tänas neid teenistuse eest.
Riigipea rõhutas kohtumisel, et Eesti osalemine Afganistani missioonil on muutnud Eesti liitlassuhteid oluliselt tugevamaks ning Eesti turvalisemaks, edastas presidendi kantselei.
Kaljulaid tõi pärast Eesti kontingendiga tehtud avalduses esile, et Eesti alustas Afganistani missiooni siis, kui iseseisvuse taastamisest oli möödas vaid kümme aastat.
"Vahepealse kahe kümnendiga oleme ka riigina arenenud sinnani, kus lisaks võimekusele sõjalistel missioonidel panustada on meil oskus, võimekus ja ka valmisolek panustada kõige kõrgemal rahvusvahelisel diplomaatilisel tasandil. Me oleme ÜRO julgeolekunõukogus ning selle missiooni jaoks otsustavatel hetkedel praegu oleme ka Afganistani teemahoidja selle maailma kõige keerulisema diplomaatilise laua taga. Nii et Afganistan on olnud meile oluline ja me panustame siia väga erineval moel," ütles Kaljulaid.
President sõnas, et praegu Afganistanis viibivad Eesti kaitseväelased on viimane Eesti üksus, kes siin teenib. "Iga päev, mil kaitseväelased siin missioonil viibivad, teeb Eestit turvalisemaks ja paremaks. Ja teeb ka maailma. Ükski päev, mil meie kaitseväelased – ja enne seda päästjad-demineerijad – siin on teeninud, ei ole olnud asjata," sõnas riigipea.
"Me oleme maksnud kõrget hinda. Üheksa langenut, 39 raskelt vigastatut ja üle 100 vigastatu kokku. See on valu, mis jääb meie ühiskonda ja veteranide sekka igaveseks," ütles president. "See tänuvõlg jääb alatiseks ja minu kõige sügavam lugupidamine kuulub kõigile, kes missioonidel osalevad."
"Eesti ei tulnud kahe kümnendi eest siia Afganistani mingit oma asja ajama. Me tulime siia, et seista külg külje kõrval meie tänaste liitlastega," ütles Kaljulaid. ""See oli väärtusotsus. Me tulime siia, sest me usume demokraatiasse ja inimõigustesse, me usume naiste ja laste õigustesse ühiskonnas osaleda ja saada haridust, me usume rahva õigusesse elada hirmuvalitsuseta. Me tulime, sest me usume vabadusse."
President nentis, et me ei saavutanud kõike, mida koos liitlastega eesmärgiks seadsime. "Ilmselt näeme siin mõningast tagasilangust pärast liitlaste lahkumist, aga seda enam peame pingutama, et Afganistan ja afgaani inimeste mured ja loodetavasti ka rõõmud püsiks rahvusvahelise demokraatia ja inimõiguste radaril," ütles ta.
President Kersti Kaljulaid alustas kolmapäeval töövisiiti Afganistani, et kohtuda siin teenivate Eesti kaitseväelastega, Afganistani riigijuhtide, NATO ja ÜRO missioonide juhtide ning vabaühendustega.
Lehekülg 892 / 1950