Ministeerium plaanib maaelu arengukava mahuks 936 miljonit

Põllumajandusministeeriumi maaelu arengukava 2014–2020 juhtkomisjon kava kohaselt on arengukava mahuks planeeritud 936 miljonit eurot.

"Meil on kolm põhieesmärki – esiteks keskkonnasõbraliku tootmise edendamine, teiseks investeeringud toidutootmise ja -tööstuse efektiivsuse tõstmisesse, kolmandaks maaelu ja -ettevõtluse toetamine," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

"Nende kõigi juures tuleb leida tasakaal väikeste ja suurte tootjate, ressursikasutuse ja keskkonnahoiu vahel."

Uues maaelu arengukavas on kavandatud 21 meedet. Teisipäeval maaelu arengukava juhtkomisjonile tutvustatud esialgse rahastamisjaotuse kohaselt suureneb praeguse finantsperioodiga võrreldes 15 meetme rahastamine, sealhulgas mitmete keskkonnatoetuste, mahepõllumajanduse, töötlemise investeeringute, koostöö ja Leader meetmete raames, teatas põllumajandusministeerium.

Esialgse kava kohaselt ei ole uue arengukava raames plaanis tagastamatu abi vormis liikuva tehnika toetamine – selleks on uuel perioodil võimalik rahastust saada läbi finantsinstrumentide. Tavapäraste investeeringutoetuste raames keskendutakse senisest enam pikaajalistele ja enam lisandväärtust loovatele investeeringutele.

Päris uute tegevustena on ette nähtud finantsinstrumentide rakendamine, piirkondliku mullakaitse ja keskkonnasõbraliku aianduse toetused, samuti on plaanis laiendada mitmete meetmete ulatust, koostöö meetmesse lisanduvad mitmed lühikese tarneahela ja otseturustuse, innovatsiooni ning klastritega seotud tegevused.

Kõige suurema osa uuest maaelu arengukavastmoodustavad keskkonna ning konkurentsivõime eesmärkide rahastamine.

Maaelu arengukava lõplik maht selgub siis, kui Euroopa Parlament, Komisjon ja Nõukogu on ühiselt kiitnud heaks Euroopa Liidu eelarve aastateks 2014–2020.

Comments  
  0
See raha tuleb paigutada ökokülade loomisesse.
Hästi ilus ja südamlikus esituses ülevaade erinevatest maailma ökoküladest - mudelitest, mis on tõeliselt näidanud jätkusuutliku elu võimalikkust:
http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=MtNjZaXDGqM
Põgus ülevaade ökoküladest:
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2011/11/pogus-ulevaade-okokuladest.html
Ökokogukonna ja küla erinevused
http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16142
Kogukonna liikmed on välja astunud nõiaringist, kus “peab rohkem raha teenima, sest vaja on tarbida, et õigustada endale oma orav-rattas-üle-töötamise elustiili”:
http://elektritsaabtasuta.blogspot.ie/2012/07/kogukonna-liikmed-on-valja-astunud.html
  -1
Linnastumine on ülemaailmne probleem. Ka nõukaajal läksid noored linna ja jäid.Pole mõtet peitust mängida ja mingeid suvalisi toetusi maaelu edendamiseks välja mõelda. Eestis on ainus elamiskõlblik koht Tallinn. Ja sinna see rahvas koondub. Enne KOV valimisi tuleb maaelu edendajate lubadusi võtta väga kriitiliselt. Pigem tuleb kuulata ettepanekuid kuidas maaelu kokku tümmata kuigi see vist hääli ei too.
  +4
Arvata võis,et kallis lõbu on maaelu taastamine, sest ligemale 25 aastat on Eestis maaelu hävitatud st. kõik on nende aastate jooksul erastatud, ärastatud, varastatud, lagastatud jne., samas kui arvestada kuivõrd korrumpeerunud ja kuritegelike jõudude käes on tänane Eesti, siis millegipärast on lootust vähe, et maaelu veel kunagi samal tasemel, efektiivselt toimima hakkab ja Eesti rahvale tööd ja leiba annab kui nõuka ajal. Ühesõnaga lõhkuda on alati lihtsam ja odavam, millega Eesti on tänaseni suurepäraselt hakkama saanud, kui midagi ehitada või taastada mis nähtavasti ja üldjuhul käib kahjuks Eestile ülejõu.

 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD