Eestis peab kasvama plastijäätmete käitlusvõimekus

Eestil on head eeldused plastijäätmete ringlussevõtuks, kuid selleks on vaja parandada jäätmete liigiti kogumist, arendada ringlussevõtutööstust ja rajada kaasaegseid sortimistehaseid, näitab Keskkonnaagentuuri värske plastijäätmete ringlussevõtu võimekuse analüüs, mis valmis kliimaministeeriumi tellimusel. Foto on illustratiivne FOTO: AIgar Nagel

„Praegu maksame igal aastal Euroopa Liidule 16–20 miljonit eurot, sest ringlusse jõuab liiga vähe plastpakendeid. Samal ajal töötavad meie sortimis- ja töötlemisliinid alla oma võimekuse ning ettevõtted peavad toorainet välismaalt juurde tooma,“ ütles taristuminister Kuldar Leis. „Seega, mida rohkem oma plastijäätmeid sorteerime, seda rohkem saame neid siin ka ringlusse võtta – nii jääb maksuraha Eestisse ja juurde hakkab tekkima uusi töökohti.“ 

Analüüs näitas, et Eestis on olemasolev plastijäätmete mehaanilise ringlussevõtu võimekus praegu alakasutatud. Eestis tegutsevad plastijäätmete ringlussevõtutehased suudavad töödelda aastas umbes 22 000 tonni materjali, kuid 2023. aastal kasutati sellest alla 17 000 tonni ehk ligi neljandik võimekusest jäi kasutamata. Sellest omakorda üle 6000 tonni imporditi mujalt riikidest, mis näitab, et Eesti peaks edendama oma plastijäätmete liigiti kogumist ja sortimist, et kohalikud ettevõtted saaksid rohkem kodumaist materjali ringlusse võtta. 

Ringmajandusettevõtte Weerec OÜ tegevjuht Hans Talgre ütles, et toetab seda mõtteviisi. “Plastijäätmete efektiivne kogumine hakkab tarbijast ehk ahela algusest liigiti kogumise näol. Järgmine etapp on sortimine, mille kvaliteet Eestis tervikuna peaks jõudma tulemuseni, kus kohalikud ettevõtted oleksid huvitatud kodumaist toorainet rohkem ümber töötlema. Import ja eksport jäävad, kuid suuremad sorditud jäätmete mahud loovad eeldused, et midagi suuremat on võimalik ka Eestis veel ära teha. Mida parem on ahela algus ja keskosa, seda parem on ka lõpptulemus Eestis ja mujal,” sõnas Talgre. 

Plastijäätmeid tekib aastas umbes 80 000 tonni, plastpakendid moodustavad neist omakorda 47,6 tuhat tonni. Kui praegu kogutakse Eestis liigiti umbes 30 000 tonni plastpakendijäätmeid aastas, siis jäätmereformi tulemusel peaks see järgmise kümne aastaga tõusma umbes 45 000 tonnini.  

„Plastijäätmete käitluses räägitakse sageli üksikutest etappidest, kas kogumisest, sortimisest või ringlussevõtust. Meie eesmärk oli vaadata tervikpilti ehk millised on tegelikud takistused ja võimalused, kui tahame Eestis rohkem plastimaterjali uuesti kasutusse võtta. Just sellise süsteemse vaatega saame anda otsusteks sisulist tuge, et investeeringud jõuaks õigesse kohta,” ütles Keskkonnaagentuuri analüütik Pille Aarma.  

Analüüsi järgi kasvab Eestis liigiti kogutud jäätmete hulk ning seetõttu tuleks Tallinnas ja Pärnumaal asuvad automatiseeritud sortimisliinid panna tööle täisvõimsusel ning olemasolevaid liine tuleks efektiivsemaks muuta. Samuti tehakse analüüsis ettepanek laiendada sortimisvõimekust teistesse Eesti piirkondadesse, eelkõige Lõuna-Eestisse ja Ida-Virumaale. Ka keemilise ringlussevõtu valdkonnas on Eestis olemas esimesed huvilised, kuid selle edasiarendamine eeldab suuremahulisi investeeringuid ja tehnoloogilist küpsust. Selliste investeeringute jaoks annab riik ettevõtetele ka juba praegu Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu toetust. 

Kui jäätmereformi raames parandatakse kodudes tekkivate plastpakendijäätmete sorteerimist, siis lisaks tuleb tegeleda ka keerulisemate plastivoogudega, mille hulk üha kasvab – näiteks põllumajanduskilede, kalandusvahendite ning tulevikus ka tuulikute labade ja päikesepaneelidega. Nende jaoks tuleb aegsasti kavandada sobivad käitluse ja ringluse lahendused kas Eestis või piiriülese koostööna. Ka selleks saavad ettevõtted taotleda KIKist ringlussevõtuinvesteeringute toetust.   

Keskkonnaagentuuri tehtud analüüsiga saab tutvuda põhjalikumalt Keskkonnaportaalis.