Võru linnavalitsus andis Kuperjanovi jalaväepataljonile loa kaitseväe Taara linnaku territooriumil tööpäevadel müra tekitada – ja seda kuni jõuludeni.

Linnavalitsuse korraldusega võib kaitseväe 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni laskeharjutuste ajal kasutada müra tekitavaid imitatsioonivahendeid 13. jaanuarist kuni 23. detsembrini tööpäevadel kella 7–20.

Kaitsevägi peab kooskõlastama müra tekitavad laskeväljaõpped politsei- ja piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonnaga ning teavitama üldsust müra tekitamisest meediakanalite kaudu vahetult enne laskeväljaõppe toimumist.

Kolmapäeval välja antud korraldus jõustub selle teatavakstegemisest. Selle peale võib esitada vaide 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama.

Vabaerakonna esimees ja riigikogu liige Andres Herkel saatis rahandusminister Sven Sesterile arupärimise, et saada selgust valitsuse aktsiisipoliitika all kannatavate Lõuna-Eesti maapoodide osas – muuhulgas kirjutab Herkel, et pahede maksustamisest on saanud paheline maksustamine.

"Suure osa maapoodide käibest moodustavad aktsiisikaubad, alkohol ja tubakatooted," kirjutas Herkel detsembri lõpus Sesterile. "Kuna aktsiisimäärad on hoogsalt tõusnud, on Eestis müüdav kaup oluliselt kallim kui Lätis. Pahede maksustamisest on saanud paheline maksustamine, mille tagajärjed regionaalpoliitikale, väikeettevõtlusele ja riigi rahandusele on väga halvad."

Herkeli kinnitusel kavatsevad nii Alko 1000 kui ka SuperAlko rajada oma poed piiriäärsesse Apesse, kus seni on valiku- ja hinnavahe Eestiga tagasihoidlikum olnud.

"Suur sortiment ja odav hind vallutab Võrumaa. Eestis kehtiv kõrge aktsiis ei vähenda tarbimist, sest kui rohkem korraga ostetakse, siis ka tarbitakse rohkem," selgitab Herkel Sesterile. "SuperAlko piirimüük käib samuti Ainažis. Me näeme Lõuna-Eestis peamiselt ühte hukutavat regionaalpoliitikat ja see on see, et kõik saadetakse Lätti õlle järele. Maksud jäävad sinna, eestlased joovad."

Herkeli hinnangul on olukord läinud käest ära just Sesteri ja ametist tagandatud endise peaministri Taavi Rõivase aktsiisipoliitika tulemusel. Herkel kritiseerib ka uut peaministrit Jüri Ratast, kes on asunud lahja alkoholi aktsiisi veelgi tõstma.

"Piirikaubandus käib ulatuses, mida on raske tagasi pöörata. Variserliku pahede maksustamise sildi all kahjustatakse Eesti huve, sealhulgas väikeettevõtjate ja maapoodnike huve," kirjutab Herkel oma arupärimises ja esitab ministrile ühtlasi küsimuse, milliseid maksuerisusi või ettevõtluse soodustamise meetmeid on kavas kohaldada, et aidata kaasa ettevõtluse säilimisele Kagu-Eestis.

Nagu aasta esimesel päeval, ei juhtunud ka laupäeval ühtegi rasket liiklusõnnetust, kus inimesed viga oleksid saanud.

Ka eelmisel aastal oli jaanuari esimese kahe nädala jooksul kaks sellist päeva, mil liiklusõnnetustes inimesed viga ei saanud. Samuti ei laekunud laupäeval teateid ärandatud ega leitud sõidukite kohta.

Möödunud aastal hukkus Eesti teedel ja tänavatel liikluses 71 inimest, neist 33-l puudus helkur või siis oli turvavöö kinnitamata jäänud. Liikluses juhtus kokku 1447 rasket õnnetust, milles sai viga üle 1800 inimese. Joobes juhtide süül hukkus viis inimest ning viga sai üle 200.

Lätis hukkus eelmisel aastal liiklusõnnetustes 157 inimest. Pärast rohkete fotoradarite paigutamist Riia piirkonda vähenes seal hukkunute arv pea 30 protsenti. Läti politsei sõnul vähendab radarihirm liikluse keskmist kiirust, mistõttu on ka õnnetuste tagajärjed kergemad.

Haigekassa tänavune 1,1 miljardi euro suurune eelarve ei sisalda tervishoiuteenuste kehtestatud hindade osas veel tervishoiutöötajate võimalikku palgatõusu.

"Osa hindade juures on ka palgakomponent, need jäid samale tasemele, mis need olid siiamaani. Kui selle kollektiivlepinguga need [palgad] muutuvad, siis see arvestatakse hindadesse ümber," ütles haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse juht Liis Hinsberg BNS-ile.

Haigekassa tänavuses eelarves kasvas tervishoiuteenuste eelarve 8,2 protsenti. Kui palju selle eest saab reaalselt teenust rohkem osutada, sõltub tervishoiutöötajate palgatõusu suurusest ja selle mõjust eelarvele.

Tervise- ja tööminister ning haigekassa nõukogu esimees Jevgeni Ossinovski on varem öelnud, et peale tervishoiutöötajate kollektiivleppe allkirjastamist tuleb haigekassa välja uue teenuste hinnakirjaga, mis neid muudatusi arvestab.

Haigekassa nõukogu kinnitas reedesel koosolekul haigekassa 2017. aasta eelarve, mille kogumaht on 1,1 miljard eurot; eelarve kasvab võrreldes möödunud aastaga 10,1 protsenti.