Rõuge vaatab tulevikku

MAAELU ARENDUSKAVA • Rõuge vallavolikogu kehtestas oktoobri lõpus eelarvestrateegia aastateks 2013–2016, millega on nüüd paika pandud üldine raamistik, kuhu soovime nelja aasta pärast välja jõuda ja mida selle ajaga saavutada.

Mäletan hästi seda magusat tunnet, kui eelmise kümnendi teises pooles, napilt enne majanduskriisi algust ja suuri eelarvekärpeid, saime lõpuks valmis Rõuge koolimaja sellisena, nagu teda kümnekonna aasta eest laiendama ning uuendama asudes näha soovisime. Mahukas, kolmeks osaks jagatud kooli uuendamise projekt oli läbi ja tundus, et edasi võiks kergemalt võtta.
Aga elu ei peatu ja õnneks on Rõuge rahval alati jätkunud häid mõtteid, kuidas oma koduvalla eluolu paremaks kujundada. See on kannustanud vallavolikogu tegutsema ja sundinud rahvaesindajaid ühiselt otsima lahendusi. Nii on aastate jooksul pandud alus paljudele huvitavatele ettevõtmistele ja tehtud investeeringuid, mis vallaelanike igapäevast elu on aidanud paremaks muuta.

Turismi arengut on volikogu pidanud alati üheks Rõuge arengu võtmeks. Omavalitsuse võimuses on arendada ja luua vaatamisväärsusi, et meie turismitaludes peatuvatel külalistel oleks, kus käia ning mida vaadata. Ööbikuoru keskus, energiapark ja Rõuge uueks sümboliks saanud „Eesti ema” monument on ühed esimesed märksõnad, mis meenuvad. Ent see kõik on minevik, juba tehtud töö. Aeg on vaadata edasi tulevikku.

Selle sügise hakul alustas maanteeamet Rõuge alevikku läbiva põhimaantee remonti koolimajast kuni hooldekoduni. Koos sõidutee katte väljavahetamisega rajatakse selle kõrvale kergliiklustee ja uuendatakse tänavavalgustus. Tuleval sügisel, mil tööd lõppevad, on Rõuge keskus saanud tunduvalt värskema näo.

Tuleval aastal jätkab vald Rõuge aleviku veevärgi renoveerimisega, mis on kehtestatud eelarvestrateegias üks kallemaid projekte üldse. Kokku kulub viie aasta jooksul selleks 1,6 miljonit eurot, millest üle poole miljoni investeeritakse 2013. aastal. Järgmisel aastal rajatakse Rõuge aleviku tarbeks ka uus reoveepuhasti (orienteeruv maksumus 461 000 eurot). Aastaks 2014 on kavandatud Rasva ja Püssa küla ühisveevärgi arendamine.

Veevärki tehtavate suurte investeeringute tulemuseks on elanike kindlam varustatus joogiveega ja keskkonnasõbralik reoveekäitlus. Rõuge kui säästlikku eluviisi propageeriva omavalitsuse jaoks on see oluline saavutus.

Rahvamaja teeb ümbersünni

Maapealsetest projektidest tõstaksin eelkõige esile Rõuge rahvamaja kavandatud renoveerimise. Soovime anda aastaks 2016 rahvamajale sootuks värskema ilme, milleks kulub hinnanguliselt 600 000 eurot.

Rõuge rahvamaja on valla kultuurielu üks keskpunkte ning moodustab Rõuge alevikus koos koolimaja, kiriku ja Vabadussõja monumendiga ruumilise terviku. Ühest küljest saame renoveerimise tulemusel pakkuda rahvamaja kasutajatele paremaid harjutamis- ja esinemisvõimalusi ning teisalt lihvida vallakeskuse ruumilist kujundust.

Investeeringuplaanidesse kuulub ka Rõuge hooldekodu renoveerimise lõpetamine 2014. aastal ja Rõuge aleviku tänavavalgustuse uuendamine.

Heakorra osas kavatseme eelseisvail aastail läbi viia Rõuge ja Viitina pargi projekteerimise ning uuendamise. Samuti tuleb värskendada Rõuge Suurjärve avalikku randa.

Lisaks on kavas hulk väiksemaid projekte, mida strateegias eraldi välja kirjutama ei hakata.
Kokku planeerime aastatel 2012–2016 investeerida 3,9 miljonit eurot, millest suurem osa tuleb hankida erinevatest fondidest.

Kui pealiskaudselt hinnates võib tunduda, et vald on oma investeerimistegevuses teinud järeleandmisi ega ole selles osas nii agressiivne kui eelmisel kümnendil, siis osaliselt on sellel ka tõepõhi all. Avalike investeeringute rahastamine on muutunud tagasihoidlikumaks ja see seab ka meie plaanidele omad piirid. Oma varjust pole võimalik üle hüpata.

Praegustel segastel aegadel tuleb Rõuge vallal hoida oma rahaasjades pigem konservatiivset joont ja liigseid riske pole mõistlik võtta. Eelarvestrateegias on minu hinnangul seda liini ka järgitud ja see loob aluse järgmisteks plaanideks, uuteks investeeringuteks.