Riigikogulane vastab erakorraliste valimiste kohta

KÜSIMUS–VASTUS • Olukord poliitareenil on muutunud vägagi huvitavaks – rahvas protesteerib valeliku poliitika vastu, toimuvad meeleavaldused Reformierakonna peakontorite ees, sotsiaaldemokraadid nõuavad erakorralisi valimisi ja Tallinna ülikooli professor Rein Raud läks lausa nii kaugele, et nimetas valitsuse liikmeid moraal-seteks värdjateks. Täna saate lugeda, mida arvavad kujunenud situatsioonist meie riigikogulased. Küsimused neile olid esitatud nii: 1. Sotsiaaldemokraadid on arvamusel, et vaja oleks korraldada erakorralised valimised. Mida teie arvate – kas erakorralisi valimisi on vaja ja miks? 2. Rein Raud on öelnud, et meid juhivad moraalsed värdjad. Kas olete sellega nõus või mitte? Miks?

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Milleks meile erakorralised valimised? Korralised kohalikud valimised on vähem kui aasta pärast. Las Reformierakonna ja IRLi valitsuskoalitsioon nüüd praeb oma saavutuste soustis. Andku kahekesi rahvale aru, mida nad Eesti heaks teinud on. Las seletavad, miks meie elatustase alla käib, miks rahvas võimust nii kaugele on jäänud, miks usaldus valitsuse vastu madalseisus on. Las vastavad, miks lapsetoetused tõusevad vaid väikesel osal peredest, miks pensionid ei tõuse mitte kuus ja pool protsenti, nagu seadus indekseerimist ette näeb, vaid ainult kahe kolmandiku ulatuses võimalikust tõusust. Miks ei tule Ansipi–Ligi valitsus rahvale vastu ega vähenda elektriaktsiisi, mida seadus lubaks ja mis hoiaks tunduvalt kokku järgmise aasta kohutavat elektrihinna tõusu.

2. Olen Rein Raua väljendiga nõus. Ta ei eksinud, kui sellist sõnakujundit praeguse valitsusliidu kohta kasutas. Arvan, et lehelugejad võiksid hetkega nimetada oma kümnekonna koalitsioonipoliitiku nimed, kes rahva arvates seda Rein Raua nimetatud tiitlit õigustaksid. Mis teha?! Lugegem üles ministrite nimed ja küsigem, kes neist rahvale valetanud pole? Lugegem üles omavalitsused, kus pole mõnda korruptsioonimaigulist lugu juhtunud. Lugegem üles, mitu pistist võtnud või maffiaga koostööd teinud ja siis vahele jäänud politseinikku me kokku saame. Tuletagem meelde, kas meie siseminister on liikluseeskirjade rikkumisega vahele jäänud 24 või 32 korda? Tuletagem meelde, mitu allmaailmaga koostööd teinud vene ärimeest kirjutasid Eestisse sisse IRLi tuntud poliitikud. Kas neid polnud mitte 90 ringis? Sinna, kallis eesti rahvas, oleme me jõudnud.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Olen seda meelt, et erakorralised valimised võivad olla üheks võimaluseks rahva usalduse taastamisel. Järgmiste korraliste valimisteni on veel kaks ja pool aastat ning see on liiga pikk aeg ootamiseks. Riigi juhtimises peab midagi muutuma, sest rahvas ei talu enam seda üleolevat suhtumist, valetamist, rahva arvamusega mittearvestamist ja seda, kuidas maksumaksja rahaga ringi käiakse.

Kas nüüd moraalsed värdjad on õige väljend, aga riigi juhtimises on küll inimesi, kes on selle töö jaoks täiesti sobimatud. See on kurb, kui rahvas ei usalda enam oma juhte ning rahva antav uus mandaat peaks usaldust riigi ja tema juhtide vastu suurendama.

Rein Randver (SDE): Head lehelugejad on kindlasti hästi informeeritud praegusest olukorrast riigis. Mõned näited. 50 000 last elab vaesuses, valitsejad nimetavad kümne euro suurust tõusu lastetoetuse reformiks! Arstide streiki pidas valitsus tööandjate ja töövõtjate omavaheliseks asjaks. Omadega tehakse propagandafilme, kasutades maksumaksja raha. Heade ettepanekute juures hirmutatakse meid, et teeme Kreekat.

Nüüdseks oleme saanud ka absoluutse „tõe” osaliseks – meie valitsus peab ennast Eesti ja Euroopa jaoks asendamatuks.

Millised on valikud? Ühe variandina on võimalik toimida nii nagu pika demokraatiakogemustega ühiskondades – erakorralised valimised.

Urmas Klaas (Reformierakond): 1. Sotsiaaldemokraatidel on see probleem, et nad ei saa piisavalt avalikkuse tähelepanu ja siis üritavad seda võita ootamatute ideedega. Pahatihti ei ole nad aga oma ideid korralikult läbi mõelnud. Täna on kõik poliitilised jõud ja isegi poliitikavaatlejad selgelt väljendunud, et nad ei toeta erakorraliste valimiste ideed.

Minu arvates tekitaksid erakorralised valimised ühiskonnas tarbetut segadust ja kurnaksid põhjendamatult riigikassat. Oluline on keskenduda riigieelarve menetlemisele – sellele, et pensionid ja vajaduspõhised lastetoetused tõuseksid, et kõrgharidusreform koos vajaduspõhiste õppetoetustega saaks teoks, et Eesti riigirahandus oleks elujõuline – need on olulised teemad.
Praegu töötab peaminister väga pingsalt Euroopa Liidu uue eelarvega, üks Brüsselisse sõit järgneb teisele. Meile on oluline, et Euroopa Liidu eelarve ei väheneks, et Euroopa toetusfondid jätkuksid, et meie põllumeeste otsetoetused kasvaksid – seepärast keskendugem tööle.

2. Rein Raua arvamusavaldus oli jahmatav ja ma ei tahaks seda kommenteerida. Las see jääb tema südametunnistuse peale.

Ülo Tulik (IRL): Ma ei pea erakorraliste valimiste korraldamist hetkel tarvilikuks, kuna enne järgmisi valimisi tuleks kindlasti läbi arutada ettepanekud valija häälele suurema kaalu andmiseks valimistel. Samuti tuleb esimesel võimalusel korrastada erakondade rahastamine. Erakorralised valimised lükkaksid vajalikud lahendused üksnes edasi.

Mina ei usu, et nii haritud mees nagu Rein Raud nii ütleks, nagu on küsimuses esitatud. Meie soov ja tahtmine saada samasuguseid või natuke väiksemaid sotsiaalseid tagatisi ning ka töötasu, nagu saadakse põhjamaades, on inimlik ja mõistetav, aga reaalseid olusid arvestades ei ole see ka parima tahtmise korral võimalik.

Eelmisel nädalal Riigikogu ees esinedes ütles Mihkel Oviir väga selgelt välja oma arvamuse Eestis toimuva kohta. Ta ütles muu hulgas ka seda, et kui võrrelda endiste liiduvabariikidega, siis on Eestit väga hästi juhitud.

Meelis Mälberg (Reformierakond): 1. Mina ei toeta erakorraliste valimiste esilekutsumist kolmel põhjusel. Esiteks ei näe ma põhjust, miks peaks erakorralisi valimisi tarvis olema. Teiseks on meil palju mõistlikumaid rahakulutamise kohti kui erakorralised valimised ning kolmandaks tähendab see, et muuhulgas lükkuvad edasi tuleva aasta eelarves ettenähtud palga-, pensioni- ja lastetoetuste tõusud.

2. Ka sellega, mida Rein Raud on kirjutanud, ei saa kuidagi nõustuda. Selline lahmiv hinnang seab kahtluse alla kogu riigi valitsemise korralduse. Kriitika peaks olema konstruktiivne ja sisustatud.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid): 1. Sotsiaaldemokraadid lähevad mõnikord oma soovidega liiga kaugele. Erakorralised valimised on ikkagi äärmuslik tegevus. Ei pea õigeks, et valitsuskoalitsiooni käkid peaks maksumaksja nii lihtsameelselt oma taskust kinni maksma. Valimised on siiski suur väljaminek riigieelarvest. Kuigi möönan, et koalitsioon juhib riiki kui pankrotiohus aktsiaseltsi – paremini ei oska, aga juhi kohalt ka ei lahku. Tuhanded elavad peost suhu, kodud lähevad laenukatteks, piiritollipunktides nõutakse inimestelt ebaseaduslikke makse … Kindlasti on järgmised korralised valimised Eestile otsustavad – kas soovitakse midagi muuta või antakse hääled taas Reformierakonnale ja IRLile.

2. Mulle ei meeldi sellised võrdlused, isegi kui nad tulevad sellise inimese suust, nagu seda on Rein Raud. Kultuuritegelastel on suur roll tõstatada ühiskonnas teravaid probleeme, kuid seda pole viimasel ajal tehtud. Kindlasti läheksin koos Rein Raua ja paljude kultuuritegelastega protestimiitingule praeguse valitsuse tegevuse vastu. Ent täna loeb valitsus artikleid ja ütleb: „Ja mis siis?” Samuti on meie president olnud oma väljaütlemistega liiga tagasihoidlik, kuigi ootused ühiskonnas on.

Valdo Randpere (Reformierakond): Mulle tundub imelik, et kuu aja eest kirjutas sotsiaalteadlane Marju Lauristin sellest, kuidas Eestis on kujunenud välja Prantsuse revolutsiooni eelne seisund ja kuidas Toompea lollpead rõhuvad ärksaid inimesi. Kuna tegemist on ikkagi teadusliku seisukohaga, sai see arvamus korraliku kajastuse. Sel nädalal teatas sotsiaaldemokraatliku erakonna juhatuse liige Marju Lauristin, et Eestis tuleb läbi viia erakorralised valimised. Ja ükski ajakirjanik ei näe siin huvide konflikti? Kuidas nüüd ajakirjanduse eetikakoodeks ununes?

Või teine näide ajakirjanduse topeltmoraalist. Rein Raud tembeldas põhimõtteliselt kõik Eesti riigi juhid moraalseteks värdjateks. Probleemiks ajakirjanduse silmis sai aga mitte Rein Raua kõnepruuk, vaid see, et Andrus Ansip katsus selgitada, miks tema ennast värdjaks ei taha lasta kutsuda. Paar aastat tagasi nimetas Jaan Kundla oma üürivõlglasi värdjateks. Kas keegi tunneb kedagi, kes tunneb kedagi, kes oleks Jaani suhtes sel hetkel sümpaatiat üles näidanud? Või süüdistanud tema üürivõlglasi arrogantsuses? Miks väärib Rein Raud ajakirjanduses ohtralt toetust ja õigustamist oma seisukohtadele? Miks mitte lihtsalt konstateerida – Rein Raud tegi Kundlat järele ja on võlgu vabanduse väga paljudele inimestele?

Kalvi Kõva (SDE): 1. Sotsiaaldemokraatide üleskutse oli tingitud arusaamast, et Eesti poliitika on jõudnud üsna lootusetusse ummikusse: võimulolijad peavad ennast asendamatuks, kuid teisalt süveneb ühiskonnas rahulolematus. Inimesi häirib nii mitmete juhtivate poliitikute ülbus ja valelikkus kui ka see, et valitsuserakonnad on rahva tegelike murede suhtes kurdid. Me anname endale aru, et erakorraliste valimiste esilekutsumine on keeruline. Samas tooksid nad Eesti praegusest kriisist välja ja aitaksid kaasa poliitikute enesepuhastusele. Igal juhul SDE ennetähtaegseid valimisi ei karda.

2. „Moraalsed värdjad” on tõepoolest jõuliselt öeldud, aga kui siin-seal inimestega rääkida, kuuleb veelgi krõbedamaid väljendeid. Rein Raud pole mingi tühikargaja, vaid tõsine mees, kes oma sõnu ei loobi. Ju siis on ühiskonnas toimuv, sealhulgas rahastamisskandaal, mille peategelased vormiliselt õigeks jäid, Tallinna ülikooli endisel rektoril nii sügavalt hinge peal.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Praeguses majanduslikus olukorras ei ole otstarbekas kulutada raha erakorraliste valimiste peale. Riigikogus on esindatud neli erakonda ja seega on võimalus soovi korral ka valitsuskoalitsiooni muuta.

Muidugi on mõnevõrra mõistetav inimeste emotsionaalsus, kui valitsuserakondade esindajad käituvad ülbelt ja eesti inimesi ignoreerivalt. Aga kõik me oleme ju inimesed oma heade ja vähem heade omadustega.

Priit Sibul (IRL): Õhk on ühiskonnas tõesti veidi paks ja pingeline. Räägitakse liiga vähe sihtidest ja pikemaajalistest eesmärkidest. Väärtuspõhisust on jäänud vähemaks. Möödunud reedel, 9. novembril asutasime IRLi kristliku ühenduse, et kasvatada erakonnas arutelu ning et senisest enam pääseksid mõjule igavikulised väärtused ja hoiakud. Selle ühenduse läbi loodame aktiveerida neid inimesi, kellele on olulised kristlikud väärtused.

Erakorralistes valimistes mina kerkinud probleemidele lahendust ei näe. Erakonnad peavad senisest enam sisulise kaasamisega tegelema. Oluline on suhelda huvigruppidega ning inimesi arutellu ja otsustamisse kaasata. Otsustamine ja ühiskonna korraldamine ei ole ega saagi olla erakondade monopol.