Riigikogulane vastab 2013. aasta kohta

KÜSIMUS–VASTUS • Seekord pööras Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves oma aastavahetuse pöördumises rohkem tähelepanu maapiirkondadele, märkides, et tänavu tuleks senisest enam keskenduda kogu Eestile ja kõigile inimestele, kes tahavad Eestis elada. „Meie lõime oma riigi selleks, et saaksime siin elada. Seal, kus tahame. Kõikjal Eestis,” ütles Ilves. Küsisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmetelt, mida nemad arvavad presidendi sõnadest ja mida ootavad 2013. aastalt. Täpsemalt olid küsimused sõnastatud nii: 1. President Ilves ütles oma aastalõpukõnes, et 2013. aastal tuleks keskenduda Eestile ja inimestele, kes tahavad siin elada. Mida arvate sellest ideest ja kuidas konkreetselt kavatsete sellele kaasa aidata? 2. Mida ootate ja loodate 2013. aastalt?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Mulle presidendi aastalõpukõne meeldis. Olen täiesti nõus, et peame keskenduma inimestele, kes tahavad Eestis elada ja on valmis ka ise parema Eesti nimel käed külge lööma. Ainult kõik koos saame oma kodumaad paremaks teha ja selleks tuleb kõigil oma osa anda. Mind on lapsest peale kasvatatud vaimus, kus viga näed laita, tuleb käed endal külge lüüa. Just sellepärast olen osalenud aastaid kohalikus poliitikas ja nüüd riigi tasemel. Tahan anda oma teadmiste-, oskuste- ja võimetekohase panuse Eesti paremaks muutmisel. Eesti on meie kõigi kodumaa ja ainult kõik koos saame luua endale meelepärase elukeskkonna.

Uuelt aastalt ootan, et saame Brüsselist Eestile hea eelarve, mis tagab põllumeestele senisest võrdsemad otsetoetused ja jätaks vähemalt samale tasemele maaelu toetamise võimalused. Isiklikus plaanis loodan lõplikult valmis saada kodu Värskas.

Tarmo Tamm (Keskerakond): President Ilvesel oleks tulnud sellistele teemadele varem tähelepanu juhtida ja võib-olla oleks valitsus neid manitsusi kuulda võtnud. Valitsus ja Riigikogu ongi ju ellu kutsutud eesti inimeste elu korraldama, lähtudes eelkõige inimeste heaolust! Samas on opositsioonil väga raske praegu oma plaane ellu viia, sest diskussioone koalitsiooni ja opositsiooni vahel tegelikult ei toimu.

Täiesti arusaamatu ja eesti inimestele mittemõtlev oli Eesti Energia kiirustav vabaturule üleminek, aega oli ju kuni 2017. aastani? Nüüd oleme olukorras, kus me ostame elektrit oluliselt kallima hinnaga, kui on Soomes ja Rootsis, ning põhjamaade odavaimat elektrit ei saa me osta, sest Estlink-2 kaabel on välja ehitamata.

Nüüd on selgunud, et paljudele maakoolide õpetajatele palgatõusuks lubatud raha ei jätku ja küsin: „Milline motivatsioon on nendel õpetajatel maal elada ja lapsi koolitada?” Samas me teame, et Eestimaal on 102 tühjaks jäänud küla.

Olen ise ja ka Keskerakonna fraktsioon on juhtinud Riigikogus korduvalt tähelepanu sellele, et elektri kiiret hinnatõusu oleks saanud leevendada. Samuti oli meile ammu selge, et õpetajatele lubatud palgatõusu selliselt rahasid planeerides kõikidele õpetajatele ei tule.
Loodan, et sellel aastal riigi poliitika oluliselt muutub ja inimeste väljavool riigist väheneb.

Urmas Klaas (Reformierakond): 1. See on igati õige mõte ja julgen öelda, et seda eesmärki on alati silmas peetud. Riik on ju ikka inimeste jaoks. 2013. aasta eelarve on sotsiaalse turvatunde eelarve – tõusevad pensionid, peretoetused, riigilt palka saavate inimeste palgad. See on võimalik tänu Eesti majanduskasvule, need tõusud ei ole laenurahast ja tulevaste põlvede arvelt. Selline eluterve poliitika peab ka jätkuma.

See, kui edukad me rahvana oleme, sõltub paljuski meie haridusest. Pean endale ning minu juhitavale Riigikogu kultuurikomisjonile alanud aasta suurimaks väljakutseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ettevalmistamist ning vastuvõtmist. See eelnõu tuleb rahvaga korralikult läbi rääkida, teha vajalikud täiendused ja vastu võtta. Kõik uuringud näitavad, et inimeste elujärg, tervis ja eluiga sõltub väga palju sellest, kui haritud me oleme.

2. Ma ootan ja loodan, et me kõik lähtuksime rohkem tervest talupojamõistusest. Et oma elu korraldamisel lähtuksime rohkem kogemustest ja teadmistest ning vähem külajuttudest. Et oleksime üksteise suhtes hoolivad ja sõbralikud, et me kõik oleksime paremad inimesed.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. President võib aastavahetuse kesköötunnil ju öelda, et keskenduda tuleks inimestele, aga see ei tähenda, et ta ise seda tegema hakkaks. Oma Jääkeldris keskendus ta ju mitte eesti inimeste elukvaliteedile või rahva saatusele tulevikus, vaid hoopis erakondade rahastamist hakkasid nad üheskoos hartalastega arutama. Sama teeb riigipea ettepanekul avatud Rahvakogu internetiportaal. Tähendab, parteide raha küsimus, erakondade olukord ja valimisseaduse muudatused on Kadriorus tähtsamad kui needsamad Eestisse jäänud inimesed, keda riigipea oma öises kõnes meenutas. Ei mäleta mina, et Ilves oleks vaeste, kodutute või töötute kaitseks välja astunud. Ei usu mina, et president astuks välja nende eest, kes oma eluga vaevalt hakkama saavad. Kuidas saadagi hakkama, kui terve veerand eestlaste sissetulekust kulub pangalaenude tagasimaksmisele ja iga kolmas elanik on nii vaene, et sissetuleku ootamatu lõppemise korral ei suudaks ta säästudest isegi kuu aega vastu pidada? See on värske statistika ja president pole neid koledaid uudiseid isegi kommenteerinud. Mis veel probleemile keskendumisest rääkida …

2. Ootan Eesti parempoolse poliitika krahhi ja vasakmeelsuse esilekerkimist. Ehk oleks siis ka presidendil lihtsam Eestile keskenduda. Ei saa lõputult jätkuda moraal, mis lubab kõike mõõta raha ja eelarve tasakaaluga. Juba praegu saab 10 000 eestlast pensioni välismaalt ja nende arv vaid kasvab. President tundis ühes vana-aastalõpu teleesinemises uhkust, et oleme vastu pidanud juba sama kaua kui Eesti esimene vabariik. Aga millise hinnaga, härra president?    

Rein Randver (SDE): Mõtetest oma tegevustes keskenduda Eestis elavatele inimestele on räägitud pikalt. Tegelikkuses on meil probleemid läbi aastate ühesugused. Sündivus on madal, inimesed lahkuvad piirkondadest ja ka riigist, ei ole piisavalt töökohti ega tööjõudu. Imelik, riigil läheb hästi, aga inimesed seda ei tunneta! Otsuste tegemisel peaksime rohkem kuulama ja arutama erinevate huvigruppidega, et tulemus oleks parem. Kohaliku elu korraldamisel ja regionaalpoliitika suunamisel peaks riik läbi eelarve otsustavamalt sekkuma. Kagu-Eesti eripära tuleks rohkem arvestada.

Aastal 2013 ei ole ootamatused maailmas ja Euroopas kadunud. Võlakriis kestab, mis süvendab meis ebakindlust ja ettevaatlikkust.

Alanud aastal ei tohi põhi- ja keskhariduse korraldamisel teha otsuseid, millega õpilased ning kohalikud omavalitsused satuvad keerulisse olukorda.

Kindlasti tuleb kõigil teha piisavalt tööd selle nimel, et Euroopa Liidu uuel 2014–2020 eelarveperioodil oleks Eestil hea rahaline seis ja et see oleks riigisiseselt otstarbekalt jaotatud.
Riigi erinevate valdkondade (sotsiaalvaldkond, tervishoid, transport) ümberkorraldamisel tuleb jälgida, millised ohud ja plussid on muudatustel meie piirkonnale.
Edukat aastat 2013 ja head koostööd!

Kalvi Kõva (SDE): 1. President osutas oma kõnes Eesti ühele põletavamale probleemile, milleks on meie kaasmaalaste massiline võõrsile minek, aga ka inimeste lahkumine maalt ja väiksematest linnadest tõmbekeskustesse Tallinnasse ning Tartusse. Kuigi imeretsepte selles osas ei ole, on poliitikute kohus tegutseda selle nimel, et Eestimaale pimedaid aknaid juurde ei tekiks ja et mõnedes neist siiski taas valgus süttiks. Inimesed ei hülga väiksemaid kohti või kolivad sinna, kui neil on seal tööd. Ääremaastumise ja teatud piirkondade tühjaksjooksmise vastu aitaks seega see, kui riiklikul tasandil hakatakse soodustama maapiirkondade ettevõtlust, mille hulka käib ka teatavate maksueeliste kehtestamine. Paljudel äraminejatel puudub kindlus, et nad suudavad oma lapsed kodukandis korralikult üles kasvatada ja neile hea hariduse tagada. Tõhusamad sotsiaalsete tagatised, sealhulgas lastetoetuste tuntav tõus annaksid noortele peredele nii vajaliku turvatunde. Elamine oma keelekeskkonnas, kodumaise looduse keskel, suurlinna stressist eemal on tegelikult suur väärtus.

2. 2012. aasta oli mingis mõttes poliitilise selginemise aasta. Ootan alanud aastalt erakondade paremat koostööd, suuremat hoolivust ja mõistlikke otsuseid.

Ülo Tulik (IRL) ei vastanud.
Inara Luigas (MTÜ Demokraadid) ei vastanud.
Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.
Priit Sibul (IRL) ei vastanud.
Ester Tuiksoo (Keskerakond) ei vastanud.