Võru „vaim” meenutab Katariina tänava endisi aegu

RINGKÄIK PATRIOODIGA • Põline Võru linna elanik, neli kuud tagasi 80aastaseks saanud Ülo Merisalu, keda võib elukogemuse tõttu ka Võru linna vaimuks kutsuda, jutustab, kuidas ta esimest korda elus 60 aastat tagasi mööda Katariina tänavat jalutas ja kuidas talle väga meeldib praegu käsil olev tänava uuendamine.

Kui kohtume, mõõdab Võru vaim parasjagu Katariina allee uuendatud ossa istutatud puude vahesid ja jõuab tõdemuseni, et need on täpselt sama suured kui vanadel puudel. Merisalu ei jõua ära kiita praegust Võru noort linnavalitsust, kel on jätkunud söakust tänav korda teha. Ta on ise koos linnapea Jüri Kaveriga mööda alleed jalutanud ja linnapead isiklikult tänanud. Eriti hea meel on Merisalul, et linnapea on Võru inimene, mitte mõni endine kolhoosiesimees Maaritsast, kes käib nüüd Tartust Ülenurmelt linna juhtima nagu näiteks Toomas Paur.

Merisalu ise on pärit Sõmerpalu vallast Osulast, ent tuli 18aastase noormehena Võrru tööd otsima ja on sellest ajast peale Võrus elanud. Ta räägib, et mäletab veel selgesti, kuidas ta 60 aastat tagasi mööda Katariina alleed jalutas, ja seda, et järgnenud aastate jooksul on ta seda tuhandeid kordi teinud. Praegu meeldib talle parkida oma auto Võrumaa Toidukeskuse parklasse ja siis tänavat mööda alla järve poole jalutada. Kui nimetatud kaubakeskuse poolt alla jalutada, siis jääb üle tee (umbes Katariina kohviku maja vastu) maestro Jüri Pärgi maja. See on maja number 3. Olgu öeldud, et Jüri tänava poolt esimene, maja number 1, mis kinnistusraamatu järgi kuulub alates 2006. aastast Võru mehele Alo Kipastole, ei kannata mingit kriitikat. Katariina 1 aknad on laudadega kinni löödud ja tänavaesine lumest koristamata, nii et inimesed peavad kõndimiseks sõiduteed kasutama.

Katariina allee 3 on sootuks teine tera. Majaomanik Pärg viibib Võrus peamiselt suvel, ent talvel paistab maja silma sellega, et majaesine kõnnitee on alati piinliku hoolsusega puhtaks pühitud. Maja ise on samuti väga kenasti korda tehtud. Kui Ülo Merisaluga mööda tänavat alla jalutame, on kojanaine parasjagu kõnniteed harjaga lumest puhtaks pühkimas. Naine räägib, et on ise samas majas üürnik ja nõus omaniku palvel maja ümbrust korras hoidma. Merisalu edastab talle kiidusõnad ja liigub edasi maja number 5 suunas. Selle maja juurde jääb vana kaev, kust linnaelanikud praeguseni puhast joogivett ammutavad. „Ma ise võtan siit samuti vett,” tunnistab Merisalu, „muidu on mul kodus soovesi, aga joogiveeks kasutan Katariina tänava vett.”

Teisele poole tänavat jääb Põrgu õllekelder ehk maja nr 4. Õllekoha kohta ei ütle Merisalu ühtegi paha sõna: las istuvad. Küll on tal tänavat pidi alla jalutades öelda Kreutzwaldi tänava nurga peale jääva maja kohta, kus asus vahepeal Tamula söökla, ent mis on ajaloolise Aleksandri hotelli ja restorani maja, aadressiga Katariina allee 6. Tamula sööklaks muutus maja hiljem, kolhooside ja kooperatiivide ajal.

Endine Aleksandri hotelli maja, mis kinnistusraamatu andmetel on olnud Võru mehe Ain Tarrendi omanduses, ent mis paar aastat kuulub tütrele Marianile, on sõna otseses mõttes käest lastud. Ülo Merisalule tuleb pisar silma, kui ta meenutab, kui ilus see maja kunagi oli – selle allkorrusel asus restoran ja üleval hotellitoad ning hoovi pool asusid köögiruumid. Praeguseks pole endisest hiilgusest enam palju järel ja maja on varisemisohtlik. Endisel Võru linna uhkusel on juba tükk aega peal kirjad „Müüa” ja keegi ei hoolitse seal lumelükkamise ega heakorra eest. Maja on muutunud häbiplekiks tervele Võru linnale.

Aleksandri hotelli majaga seoses on Merisalul endal mälestus. Nimelt tegi ta kunagi autojuhilube ja sõiduõpetajaga tuli väike „tiir” puhvetis käia, et asi libedamalt sujuks. Ta meenutab, kuidas on tantsinud neis ruumides, mille tänavapoolsed aknad on nüüd hirmsate laudadega kinni löödud.
Vanade, Katariina alleele alles jäänud pärnade kohta räägib Merisalu, et need lähevad nagunii „välja”, sest teeremondi käigus lõigati juured läbi. Merisalu, kes ameti tõttu on 33 aastat ehitustöid juhtinud, ei tee sellest aga suuremat numbrit, sest uued puud annavad tänavale värskema ilme.
Edasi alla jalutades, praeguse Võrumaa muuseumi maja kohal oli vanasti, Eesti ajal ohvitseride klubi. Sealt risti üle tee, endise Aleksandri hotelli kõrval asuvas majas aadressiga Kreutzwaldi tn 9, praeguses kortermajas asus aga KGB hoone. KGB oli end kavalalt sättinud hotelli ja Koidula tänava nurgal asunud vangla vahele. Merisalu ema, kes jäi pärast sõda üksi kolme last kasvatama, oli KGB keldris kaks ööpäeva vahi all, kui kolhooside loomise ajal toimus lööming tema Osula koduhoovis.

Tagasi Võrumaa Toidukeskuse parklasse jalutame Võru vaimuga mööda Koidula tänavat, kus ta osutab Koidula tn 11 asuvale Võru praeguse abilinnapea Tarmo Piirmanni isa majale. Praeguse antiigipoe maja taga Koidula ja Jüri tänava nurgal asus Eesti ajal Tarmo Piirmanni vanaisa, lihunik Piirmanni töökoda. Piirmannid, muide, on Osulast pärit, nii nagu Merisalu ise. Toidukeskuse juures teeb Merisalu märkuse, et väljasõidul Katariina alleele pole ühesuunalise tänava tähistust, mistõttu paljud autojuhid keeravad poe juurest otse üles Jüri tänavale.

Sellega ongi väike ringkäik Võru linnas lõppenud ja jääb üle tõdeda, et Katariina allee remondiga on Võru linn saanud endale tõelise pärli. Muide, nagu oli linnapea Kaver Merisalule lubanud, kevadel on kavas paigaldada tänava kirikupoolsesse otsa Katariina büst.