Sõmerpalu valla elanik ei tea praegu, millisesse esinduskogusse ta 18. oktoobril oma esindaja valib. Kas selleks on kodune Sõmerpalu vallavolikogu või haldusreformi käigus loodav Võrumaa volikogu või tuleb rahvaesindaja valida koguni kahte esinduskogusse: Võrumaa volikogusse ja Sõmerpalu külanõukogusse.

Teada pole seegi, milline jõud Sõmerpalu valija häälel plaanitavas suuromavalitsuses on. Eelmistel valimistel oli võimalik oma saadik 21 häälega vallavolikogusse valida, kuid Võrumaa volikogu uks jääb nii väikese häälte arvuga kandidaatide ees suletuks. Heal juhul suudetakse sinna lähetada üks oma kandi esindaja.

Pole välistatud, et Võrumaa volikogu valimistel luuakse ainult üks valimisringkond ja see muudab oma valla kandidaatidele antud hääled tühiseks. Sellisel juhul pääsevad mõjule suurtes omavalitsustes, eeskätt Võru linnas tuntud poliitikud, kes suudavad koguda vähemalt sadakond häält.

Haldusreformi tagajärjel muutub Võrumaa volikogu valimine parteikeskseks ettevõtmiseks. Valimisnimekirjad koostavad parteide kohalikud organisatsioonid ja kooskõlastavad need peakontoritega. Ka Riigikogu valimistel ei olene konkreetse isiku edu niivõrd saadud häältest, kui asukohast nimekirjas. Kodanike põhiseaduslik õigus valida ja lasta end valida muutub siis ka maakondlikes volikogudes deklaratiivseks, nagu see on Riigikogu valimiste puhul.

Valija kontakt oma saadikuga nõrgeneb või kaob üldse, sest nende vahele kerkib erakondlik müür. Üha enam hakkame rahvaesindajate suust kuulma õigustust stiilis „partei ja koalitsioon otsustasid”.

Kokkuvõttes viib see kodanike võõrandumiseni võimust, mis avaldub valimisaktiivsuse vähenemises. Kui praegu on vallavolikogud sisu poolest kohalikud ja vormilt parteilised, siis ülemaakondlikus volikogus läheb aja jooksul vastupidi.