Elektrimüüjad tahavad elektrilepingutes leppetrahvi seadustada
Elektrimüüjate hinnangul on tarbijalt leppetrahvi küsida keelav võlaõigusseaduse punkt vananenud ning palju mõistlikum oleks muuta seadus ühemõtteliselt selliseks, et seda ikkagi küsida saaks, kirjutab Eesti Päevaleht.
"Seetõttu esitame majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures tegutsevale elektrituru ümarlauale ettepaneku algatada kehtiva võlaõigusseaduse täiendamine," rääkis energiakontserni AS Eesti Energia energiamüügi juht Karla Agan ajalehele. "Tänane võlaõigusseadus ei arvesta sellega, et Eestisse tekib järgmisest aastast elektri puhul täiesti uus turg, kus elektrimüügi alused on hoopis teised kui suletud turul."
Esmaspäevast kehtivad Eesti Energiaga liituda tahtvale kliendile uued hinnakirjad, kuhu on lisatud juba lepingu ennetähtaegse lõpetamise riskist tulenev muutus, mis tähendab leppetrahvi, mida algul oleks küsitud ainult neilt, kes reaalselt elektrilepingut ettenähtust varem üles öelda tahtsid.
Nüüd aga kaotas Eesti Energia eraldi tasud ja jagas need kõigi klientide vahel põhimõttega, et mida pikemaks ajaks leping sõlmitakse, seda suuremat tasu ettevõte küsib. Näiteks 36-kuulise lepingu sõlmija maksab 0,35 senti kilovatt-tunni pealt rohkem, kuuekuulise lepingu sõlmimisel on lisandunud kilovatt-tunnile 0,09 eurosenti.
Agani kinnitusel on elektrimüüja oma hindadega konkurentsis ning hinnakujundus on tingitud eeldusest, et pikemaid lepinguid võidakse katkestada sagedamini. "Kui klient otsustab lepingu katkestada ja seda ilmselt madala börsihinnaga perioodil, tähendab see, et müüja ostab kogu lepingu lõpuni jäänud perioodi kallimalt ja müüb odavamalt ehk teenib kahjumit," lausus ta.
Reedel avalikustatud Eesti Gaasi elektripakkumise hinnakirja puhul on eratarbijal ainult üks valik – olenevalt tarbimismahust osta Eesti Gaasi kaudu elektrit börsihinnaga. "Kuivõrd tasude küsimise teema on keeruline ja veel lahtine, otsustasime pakkuda ainult börsihinnal põhinevaid pakette. Meie ootame, et seadus muudetakse loogiliseks ehk et saaks lepingu lõpetamise tasu küsida," ütles Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov lehele.
Kolmapäeval hindadega välja tuleva Imatra Elekter AS-i juhi Sven Pitkve sõnul saavad nemadki fikseeritud hinda pakkuda ainult juriidilistele isikutele, kellele kehtib endiselt ka leppetrahvi maksmise nõue. "Eratarbijate puhul ei taha me seda riski endale võtta ja sellepärast toetame ka seaduse muutmist, sest see on tänaseks juba vananenud. Kui müüjal ei ole mingisugust garantiid, ei saa rääkida ka tähtajalistest lepingutest."
Varasema info põhjal leidis tarbijakaitseamet elektrimüüjate avatud turu müügilepingute tingimustes puudusi ning palus ettevõtetel need kõrvaldada. Muu hulgas olid ameti leitud puudused seotud lepingu muutmise ja lõpetamisega seotud leppetrahvidega. Kui tarbija ei ole lepingut rikkunud ja teavitab elektrimüüjat soovist leping lõpetada kuu aega ette, ei ole ameti hinnangul leppetrahvi, lepingu lõpetamise tasu ega muu kompensatsiooni küsimine õiguspärane.
