Menu

.      

Numbrite mäng

  • Kirjutas Võrumaa Teataja

JUHTKIRI Selgitada võib asju nii- või teisipidi, kuid lõpuks on tarvis ikkagi tõestust. Kui lobajuttu võib vahel kaheti mõista, siis numbreid paraku mitte kuidagi. Kui praegu on alampalk 540 eurot, siis nii see ka on ja seda ei saa mõista 530 või 550 eurona. Number on number ning numbrid ei võimalda kaheti mõistmist. Küll aga võib numbrite taga peituda mitu seost ja tagajärge.

Hinnatõus toob kaasa negatiivsed emotsioonid, palgatõus vastupidi. Alampalga tõstmine kipub aga osa inimesi ükskõikseks jätma. Eriti just neid, kes aravad, et alampalgast rohkem teenides see tõus neid ei puuduta. Ükski tulu ei tõuse enamasti kulu suurenemiseta. Nii seotakse sageli näiteks teenuse hind töötajate palgaga. Nagu ka viimatine Omniva plaanitud hinnatõus, mis praeguste väidete kohaselt läheb postiljonide palgatõusuks. Ehk ühest taskust võetakse ja tõstetakse teise üle. Samamoodi tõstetakse hindu ka kauplustes ettekäändega end paremini ära majandada ja maksta teenindajatele inimväärsemat palka.

Viimasel ajal igast suunast ründav hinnatõus paneb muretsema kõik inimesed. Ühelt poolt kardetakse töötajate motivatsiooni kadumist igas valdkonnas, teisalt klientide kadumist hinnatõusu tagajärjel. Palgatõus on mingil ajal paratamatus. Nii on järgmisest aastast oodatud palgatõusu lootuses politseinikud, päästjad ning päästekorraldajad. Palgatõusuks on ette nähtud vähemalt 50 eurot kuus kogusummas ligi 6,9 miljonit.

Järgmisest aastast kavandatav alampalk avaldab aga hoobilt mõju neile, kes alampalka teenivad. Peale selle peavad ettevõtted automaatselt arvestama ka suuremate kuludega. Kõrgema palga teenijad aga peavad seoses sellega arvestama igakuiste kulude suurenemisega ehk taas hinnatõusuga. Üsna mitu olulist ja igapäevast asja on kaudselt seotud selle maagilise numbriga. Nii võib alampalga tõus mõjutada näiteks lasteaia kohatasusid ja elatisraha maksmist. Reaalselt antakse füüsilist raha küll juurde nende taskusse, kes teenivad alampalka, kuid kasvavad ka kulud. Kuludest saavad osa ka suurema palga teenijad. Niimoodi aasta-aastalt liikudes on ehk eesmärgiks võrdseisu jõudmine, mil ei ole tarvis määrata muud kui eranditult kõigile kehtiv võrdsuspalk.

ARVAMUS