Menu

28 protsenti Eesti elanikest on tänavu Lätist alkoholi hankinud

  • Kirjutas Võrumaa Teataja

FOTO: Andrei Javnašan Võrumaa Teataja

Uuringufirma Norstati Eesti-Läti alkoholi piirikaubanduse uuring näitab, et tänavu on Läti piiripoodidest alkoholi ise ostnud või lasknud tuua 28 protsenti tööealistest eestimaalastest. 26 protsenti Eesti elanikest kaalub alkoholi ostmist Lätist. Lätist alkoholi soetanutest 84 protsenti pidas seda tasuvaks või pigem tasuvaks ning 60 protsenti alkoholi ostnutest soetas Lätist ka muid kaupu. Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu hinnangul kaotab Eesti Läti piirikaubanduse tõttu tänavu ainuüksi alkoholilt kuni 20 miljonit eurot maksuraha. Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit, Kaupmeeste Liit ja Õlletootjate Liit taotlevad aktsiisitõusude peatamist ning edasiste aktsiisiotsuste tegemisel põhjalikke piirikaubanduse mõjude analüüse.

„Uuring näitab, et Lätist alkoholi ostmine on üle-eestiline trend, mis on Lõuna-Eestis eriti mastaapne. Aktsiisivahed võrreldes Lätiga on suured ning järgmise aasta algusesse planeeritud aktsiisitõus muudab alkoholi piirikaubanduse Lätist veelgi tasuvamaks. Senise aktsiisipoliitika jätkudes piirikaubandus intensiivistub, maksuraha viiakse Lätti, kuid alkoholikahjudega tuleb tegeleda ikkagi Eestis,“ ütles Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht Nele Peil.

„Maksulaekumine kahaneb 2016. aastal kõigilt alkoholiliikidelt ja hakkab alates 2017. aastast järsult süvenema. Eestis tarbitavast kangest alkoholist ostetakse Lätist 2017. aasta lõpuks kuni 30 protsenti, õlleostudest ligi 13 protsenti. Kui Soome turistid harjuvad Eesti asemel Lätis ostureisidel käima, siis on selle mõjud kogu turiste teenindavale sektorile enneolematult rasked,“ ütles Eesti Õlleliidu tegevjuht Peeter Võrk.

„Alkoholimüügi dünaamika Eestis näitab selgelt tugevat langust. Müügimahtude langus on olnud kõige suurem Valga-, Võru- ja Põlvamaal – osades kauplustes isegi kuni 57 protsenti. Teistes Eesti piirkondades sai tugevam, isegi 35-protsendiline müügimahu langus alguse aprillis, mil hoogustus Eesti-Läti suunaline alkoholiturism. Piirikaubandus puudutab enim  kaupmehi, kellel pole alkoholi müügimahu drastilist langust võimalik ülejäänud Eesti või rahvusvahelise turu abil tasakaalustada. Suurim surve on kohalikule väikekaupmehele ja kohalikele töökohtadele. Lätti sõites ei piirdu ostlemine ainult alkoholiga, see hõlmab üha jõulisemalt ka kütust, tubakat, toitu, esmatarbekaupu ning ka kohalikke teenuseid,“ ütles Kaupmeeste liidu tegevjuht Riin Savi.

Uuringu andmetel on ise tänavu Läti piiripoodidest alkoholi ostnutest 41 protsenti käinud seal vähemalt kaks korda. Nende hulgas on 14 protsenti vastajaid, kes on Lätist alkoholi toonud enam kui kolm korda.

Isiklikult on tänavu Läti piirikauplustes ostmas käinud 70 protsenti valgamaalastest, 54 protsenti võrumaalastest, 46 protsenti põlvamaalastest, 35 protsenti järvamaalastest, 34 protsenti tartumaalastest ja 33 protsenti pärnumaalastest. Samas on Läti piirikaubandusest isiklikult alkoholi soetanud ka 29 protsenti jõgevamaalastest, 28 protsenti viljandimaalastest, 24 protsenti lääne-virulastest, kuid ka 19 protsenti saarlastest ja 18 protsenti harjumaalastest.

Ühe reisiga tõi Lätist alkoholi ostnutest 51 protsenti kaasa alla 2 liitri kanget alkoholi. 35 protsenti alkoholi soetanutest tõi Lätist kaasa 2-10 liitrit kanget alkoholi. Üle 10 liitri kanget alkoholi, ehk üle lubatud koguse tõi Lätist kaasa 7 protsenti alkoholi ostunutest. Lisaks ei suutnud 7 protsenti toodud kogust hinnata.

Lahjasid alkohoolseid jooke tõi 56 protsenti alkoholi soetanutest kaasa alla 20 pudeli, 30 protsendi ostlejate kogus jäi vahemikku 20-100 pudelit, viie protsendi ostukogus jäi vahemikku 102-220 pudelit. Vaid üks protsenti tunnistas lubatust suurema koguse lahja alkoholi Eestisse toomist. Toodud kogust ei suutnud hinnata  8 protsenti.

Uuringu kohaselt tõi 78 protsenti Lätis ostlejatest alkoholi kaasa enda tarbeks ja 36 protsenti ka sõprade ja tuttavate tarbeks. Üks protsent Lätist alkoholi ostnutest tunnistas, et tegi seda müügi eesmärgil.

2016. aasta 15-protsendiline alkoholiaktsiisi tõus tõi kaasa alkoholi piirikaubanduse hoogustumise Eesti-Läti piiril. Alkoholi piirikaubanduse põhimüük koondub spetsialiseeritud alkoholipoodidesse Valkas, Ruhjas ja Ainažis (Iklas).

Norstat viis veebipaneeli meetodil tehtud küsitluse läbi augustis 2016. Küsitluse valim oli 1000 inimest juhuvalikuga vanuses 18-64. Kvootvalim vastas soo, vanuse, keele ja maakonna lõikes Eesti rahvastikujaotusele.

Viimase hetke pakkumine

15 PÄEVA ENIMLOETUD