Eesti Perearstide Selts ei ole rahul süveneva tendentsiga, kus kõrgkoolid suunavad õpingutega hädas olevaid tudengeid tervisetõendeid võtma, kuigi neil reaalne terviseprobleem puudub.

Viimastel aastatel on märkimisväärselt kasvanud isikute hulk, kes pöörduvad arstide poole formaalse tõendivajadusega, kuid reaalne terviseprobleem neil puudub, kirjutas selts sotsiaalministeeriumile.

“Hoolimata praktiliselt kõigi kõrgkoolide poolt võimaldatavast akadeemilisest puhkusest omal soovil, on korduvalt ka kõrgkoolide poolt saadetud üliõpilasi perearsti juurde „arstitõendit võtma”, mis seab tugeva kahtluse alla sellise akadeemilise puhkuse liigi otstarbekuse. Tõendi väljastamisest keeldumisel tekib aga asjatu konflikt arsti-patsiendi suhtesse,” märgivad perearstid pöördumises.

Selline asi tekitab meditsiinipersonalile asjatut lisakoormust. Olmelistel ja elukorralduslikel põhjustel kõrgkoolis tekkinud õpiraskused ei vaja arstlikku sekkumist ning ei ole õige siduda tervishoiuteenuse osutamist ning tõendite formaalset väljastamist.

Perearstid soovivad, et ministeerium edastaks selle informatsiooni ka kõrgematele õppeasutustele, et vajadusel oleks võimalik teha muudatused koolide põhimäärustes.

Pöördumine on ajendatud Eesti Perearstide Seltsi poolt algatatud süstemaatilisest analüüsist erinevate tõendiliikide vajaduspõhisusest. Perearstid väljastavad 63 erinevat liiki tõendeid, millest oluline osa on meditsiiniliselt põhjendamatud.