Eesti meeste kõrge enneaegne suremus peegeldab ennasthävitavat tervisekäitumist, selgub Tervise Arengu Instituudi hiljuti avaldatud uuringu tulemustest.

Tervise Arengu Instituut uuris täiskasvanud rahvastiku enneaegset suremust, kasutades surma põhjuste registri andmeid 1995–2016, edastas instituut. Kuigi suremus hakkas alates 1995 püsivalt langema keskmiselt 4 protsenti aastas, ei ole vähenenud naiste ja meeste enneaegse suremuse erinevus. Kõige suuremad lahknevused torkasid silma surmapõhjuste juures, mis on otseselt seotud tubaka suitsetamise ja alkoholi tarvitamisega.

Kogu perioodi jooksul ületas meeste üldsuremus naiste suremust kolm korda. Kui naiste surmajuhtudest esines vanuses 20–69 eluaastat 23 protsenti, siis meestel 54 protsenti. Alkoholi tarvitamine ja suitsetamine on tugevad riskitegurid kõige sagedamate surmapõhjuste puhul – vereringehaigused, kasvajad, seedeelundite haigused ja välispõhjused. Meeste kordi kõrgem suremus nimetatud haiguste ja mürgistuste/vigastuste tõttu viitab meeste hulgas enam levinud alkoholi tarvitamisele ja suitsetamisele.

Kopsuvähi surmarisk oli meestel keskmiselt seitse korda kõrgem kui naistel, kuid meeste suremus oli langeva, naistel tõusva trendiga, mis näitab suitsetamislevimuse vähenemist meeste hulgas ja suurenemist naiste hulgas (viivitusaeg paar aastakümmet). Meeste suremus alkoholismi ja alkoholimürgistuse tõttu oli neli korda kõrgem kui naistel. Meeste suremus ülemiste hingamisteede ja söögitoru vähi tõttu ületas naiste suremust kümme korda, peegeldades suitsetamise ja alkoholi koosmõju.