Grippi haigestumine püsib madalana, näitab terviseameti statistika. 

Möödunud nädalal, 25. novembrist kuni 1. detsembrini pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3272 inimest, 53,3 protsenti arsti poole pöördunutest olid kuni 15-aastased lapsed ja noored. 

Haigestumuse intensiivsus püsis varasemate aastate samade perioodidega võrreldes samal tasemel ning ei ole ületanud hooajale iseloomulikke näitajaid. 87 protsenti kõikidest laboratoorselt kinnitatud proovidest olid viirusliku etioloogiaga, ülejäänud olid bakteriaalse päritoluga.

Haigestunute üldarv on püsinud viimastel nädalatel stabiilsena, kuid iganädalaselt registreeritakse uusi laboratoorselt kinnitatud gripijuhte. Laboratoorselt on kinnitatud kaks A gripiviirust ja kuus B-gripiviirust. Kõikidest hingamisteede viirusnakkuste tõttu laborisse saadetud positiivse kinnituse saanud proovidest moodustasid gripiviirused vaid seitse protsenti.

Keskmisest suurem oli grippi haigestumine Võrumaal, seoses B gripiviirusega seotud  puhanguga Võru koolis. Mujal Eestis registreeritakse vaid üksikud gripiviirusega seotud haigusjuhte. Vaatamata gripiviiruste hulga kasvule saab grippi haigestumise intensiivsust endiselt hinnata madalaks ning gripilevikut piiratuks.

Gripitaoliste haiguste tekitajaks on endiselt rino- ning paragripiviirused. Enim haigestuvad jätkuvalt kuni viie aastased lapsed.

Hooaja algusest on alatüpeeritud 2 A-gripiviirust, kõik olid A gripiviirusega A(H1N1)pdm09.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni kõikides riikides. Püsivat gripiviiruse levikut ei ole veel täheldatud üheski riigis, kuid registreeritakse üksikud gripiviirusega seotud haigusjuhte.