Kolmapäeval avaldati sadu tuhandeid eurosid maksmamineva uuringu «Palgalõhe Eestis: soolise palgaerinevuse analüüs» esimesed tulemused, mis siiski palgaerinevuse põhjuste osas kõiki vastuseid ei andnud, kirjutab Postmees. 

Palgalõhe põhjusteks leiti, et meeste palgakasv on kiirem ja suurem kui naistel ning vanusega sooline palkade erinevus suureneb. Palga kujunemise võtab uuring kokku nii, et see erineb nii meeste kui ka naiste puhul enim ameti, ettevõtte tegevusala, haridustaseme, maakonna ja vanusega.

«Poole ulatuses saab seda seletada sellega, et mehed ja naised on erinevatel töökohtadel,» selgitas uuringu juht professor Marge Unt.

Uuringust selgus, et keskmiste palgasaajate vahel ongi kõige suurem palgalõhe. Madalapalgalistel naistel ja meestel on erinevus väiksem, kuna miinimumpalk katab juba ühe osa palgast ära. «Eriti keeruline on selgitada palgalõhet kõrgelt makstud meeste kohta, siin me saame öelda, et me ei tea, kuidas see on kujunenud,» mainis Unt, lisades, et nende arvandmed ei võta seda kinni. Leiti ka seda, et vanuse lisandudes kasvab keskmine tunnipalk kõigil kuni 40. eluaastani, mille järel hakkab uuesti langema.

Meestel on palgakasv aga hoopiski kiirem ja suurem, see tähendab, et vanusega sooline palgalõhe kasvab. «Palk tõuseb teatud vanuseni, meestel lihtsalt tõuseb kiiremini ja siis hakkab langema,» rääkis Unt, lisades, et vanemaealiste grupis on palgalõhe väiksem.

Ta selgitas, et siit saab ka tuletada, et kui Eestis on rohkem üksikemasid, siis neil on raskem toime tulla. Soolise palgalõhe põhjusteks toob Unt välja ikkagi ameti ja tegevusala. «Naised töötavad suurema tõenäosusega ametikohtadel ja tegevusaladel, kus palgatase on madalam,» selgus raportist.

Sooline palgalõhe on ka suurem ettevõtetes, kus naiste osakaal töötajate seas on suurem. Uuringu teevad Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja statistikaameti teadlased ning seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Uuring kestab aastatel 2019– 2021 ja maksab 615 000 eurot.