Menu

Koroonaviiruse levimus püsib neljandat kuud ühtlaselt suur

  • Kirjutas BNS

Koroonaviiruse levimus püsib neljandat kuud ühtlaselt suur

Tartu Ülikooli (TÜ) juhitava seireuuringu novembrikuise etapi tulemused näitavad, et koroonaviiruse levimus püsib neljandat kuud ühtlaselt suur ja samuti on suur antikehade levimus.

Viiruse laia levikut toetab ühelt poolt omikrontüve senisest veelgi kergemini nakkav alamvorm ja teisalt ka inimeste üha kahanev ohutunne, teatas TÜ pressiesindaja teisipäeval.

15.–28. novembrini toimunud seireetapi käigus testiti koroonaviiruse suhtes 1970 inimest. Neist 5,8 protsenti andis positiivse proovi, sealjuures 3,7 protsenti ehk iga 17. täisealine oli veel nakkusohtlik. Nakkusohtlikest 80 protsendil esinesid kas kerged või mõõdukad haigusnähud.

Seireuuringu juhi, TÜ peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on need näitajad olnud enam-vähem samasugused juba augusti lõpust alates. Suurte nakatumisnäitajate püsimises on osalt süüdi Eestiski kanda kinnitanud omikrontüve alamvorm BQ1.1, mis andis endast märku juba eelmise seireetapi ajal ja on põhjustanud tervelt viiendiku nüüdses etapis tuvastatud nakkusjuhtudest. "See on omikronist veelgi nakkavam viirustüvi, mis suudab varasemast põdemisest tekkinud immuunvastusest mööda hiilida. Õnneks on sellegi tüve tekitatud haigusjuhtumid pigem kerged ja rasket haigestumist ta valdavalt ei põhjusta," rääkis Kalda.

Seireuuringu käigus tehtavaks antikehade analüüsiks andis proovi 1855 inimest ja neist 90 protsendil olid kaitsekehad olemas. Üle 65-aastaste vanuserühmas on antikehade levimus 95 protsenti. Seekordne etapp näitas, et kui vaktsineeritutest on antikehad olemas pea kõigil, siis neist, kes on haiguse üksnes läbi põdenud, vaid 66 protsendil. Andmed kinnitavad taas, et kaks tõhustusdoosi saanud inimestel on antikehi märkimisväärselt rohkem kui teistel. Samuti on nende seas nakkusjuhtumeid mõnevõrra vähem. Kui nooremas vanuserühmas soovib tõhustusdoosi teha 15% vastanutest, siis üle 65-aastaste seas plaanib seda kolmandik. Ruth Kalda soovitas tõhustusdoosi kindlasti teha kõigil eakatel ja ka kaasuvate haigustega riskirühmadesse kuulujatel.

Seire käitumisuuringus on taas kord näha üldist ohutunde vähenemist. Vaatamata tõsiasjale, et iga kümnes täisealine on olnud lähikontaktis võimaliku nakatunuga, on vaid iga viies seejärel nakkuse leviku pidurdamiseks midagi ette võtnud. Kalda sõnul kipuvad inimesed unustama, et koroona on nakkushaigus. Ta tuletas veel kord meelde, et kõige lihtsam viis haigestumisest ja nakkuse levitamisest hoiduda on järgida tavalisi ettevaatusabinõusid: pesta käsi, kergete haigusnähtude korral teha kiirtest ja igasuguste viirushaiguse tunnuste ilmnemisel hoiduda lähikontaktidest.

Koroonaviiruse levimuse seireuuringut teeb TÜ laiapõhjaline teadusrühm koostöös Synlab Eesti, Medicumi ja Kantar Emoriga.

Seireuuring on Eestis ainuke vahend koroonaviiruse levimuse jälgimiseks kogu täiskasvanud elanikkonnas. Uuringutulemused aitavad otsustajatel teha tõenduspõhiseid otsuseid tervishoiuressursside kasutamiseks Eesti elanike tervise ja heaolu tagamisel. Uuring valmib Vabariigi Valitsuse tellimusel ning seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Euroopa Liidu Covid-19 pandeemiale reageerimise toetusmeetmest.

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD