EESTI ELU

Töötuna on arvel 4717 Ukraina põgenikku

BNS 30 Mai 2022 Comments ()

Töötuna on arvel 4717 Ukraina põgenikku FOTO: Pixabay

29. mai seisuga on Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajatest end Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud 4717 inimest; nende osakaal kõikidest registreeritud töötutest on 10,3 protsenti.

Möödunud nädala jooksul, 23. maist kuni 29. maini, võttis end töötukassas arvele 403 Ukraina põgenikku, selgub töötukassa statistikast.

Töötukassa abiga on Ukraina põgenikest 52 protsenti otsimas tööd Harjumaal. Järgnevad 10,4 protsendiga Ida-Virumaa, 9,3 protsendiga Tartumaa ning 4,9 protsendiga Lääne-Virumaa ja Valgamaa.

End töötuna arvele võtnud rahvusvahelise kaitse saajatest 86,9 protsenti on naised. Vanusegrupiti on registreeritud töötutest 9,6 protsenti 16–24-aastased, 75,3 protsenti 25–54-aastased ning 15 protsenti enam kui 55-aastased.

Kõrgharidus on 62,7 protsendil end töötuna arvele võtnud Ukraina põgenikest ja kutseharidus on 10,5 protsendil. Erialase hariduseta on 15,1 protsenti registreeritutest ja 11,7 protsendil on haridustase täpsustamata.

Viimase ametiala järgi on registreeritute seas napilt enim, 19,9 protsenti, teenindus- ja müügitöötajad. 19,4 protsenti on aga tippspetsialistid ning 13,6 protsenti tehnikud ja keskastme spetsialistid. 14 protsendil eelnev töökogemus puudub.

Eelmisel nädalal registreeritud uutest töötutest on töötutoetuse saajaid 235 ehk 58,3 protsenti. Kokku saab toetust või hüvitist 77,2 protsenti registreeritutest.

Eelmisel nädalal lõpetati 116 inimese puhul töötuna arvelolek. Kokku on töötuna arvelolek lõpetatud 2247 inimesel, neist 1864 puhul tänu tööle rakendumisele.

Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajad saavad end töötuna registreerida alates selle aasta 10. märtsist.

Uuel nädalal läheb ilm taas soojemaks

BNS 27 Mai 2022 Comments ()

Uuel nädalal läheb ilm taas soojemaks FOTO: Pixabay

Kui nädalavahetuseks prognoosib ilmateenistus jahedat ja vihmast ilma, siis uue nädala alguses läheb ilm veidi soojemaks.

Laupäeva öösel on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma. Puhub edela- ja läänetuul 3-9 m/s. Sooja on 3-9 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, õhtul sadu ja pilved hõrenevad. Puhub edela- ja läänetuul 4-9, puhanguti kuni 13 m/s. Sooja on 10-15 kraadi.

Pühapäeva öö hakul saartel pilvisus tiheneb ja hakkab vihma sadama ning sadu laieneb hommikuks üle maa. Puhub edela- ja läänetuul 3-9 m/s. Sooja on 3-9 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm ning aeg-ajalt sajab vihma. Pärastlõunal saartest alates pilvisus hõreneb ja saju võimalus väheneb. Puhub edela- ja läänetuul, saartel loodetuul 5-10, puhanguti 13 m/s. Sooja on 10-14 kraadi.

Esmaspäeva öösel on selge, kohati vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Öö hakul puhub läänekaare tuul 2-8 m/s, pärast keskööd tuul vaibub ja on hommikul muutliku suunaga. Sooja on 2-7 kraadi, maapinna lähedal langeb temperatuur kohati 0 kraadi ümbrusse, meremõjuga rannikul on sooja kuni 10 kraadi. Päeval lõuna poolt alates pilvisus tiheneb ja hakkab vihma sadama, pärastlõunal muutub sadu laialdasemaks ja õhtul tihedamaks. Puhub idakaare tuul 3-8 m/s. Sooja on 13-19 kraadi.

Üha rohkem inimesi lükkab auto ostu edasi

BNS 27 Mai 2022 Comments ()

Üha rohkem inimesi lükkab auto ostu edasi FOTO: pixabay

Paljud Eesti inimesed leiavad, et nii uued kui ka vanad autod on praegu liiga kallid, sääste vajatakse millegi muu jaoks ja häirivad pikad järjekorrad, ühtlasi tunnevad mõned inimesed, et nad ei vajagi enam autot, nii selgus If Kindlustuse poolt läbi viidud uuringust.

Ligi pooled küsitletud leiavad, et neil tasub auto ost edasi lükata. Ostu edasilükkamise peamine põhjus on auto liiga kallis hind. Nii vastas 32 protsenti neist, kes soovivad uut autot, ja 30 protsenti neist, kes eelistavad kasutatud autot.

Paarkümmend protsenti inimestest vajab sääste millegi muu jaoks, 15 protsenti inimesi tunneb, et uutele autodele on liiga pikad järjekorrad, ja sama palju inimesi loobub auto ostust, kuna nad tunnevad, et ei vaja enam autot endisel määral, sest kasutavad ühistransporti ja teevad rohkem kaugtööd.

If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuht Taavi Kruus ütles, et neid, kes ei vaja enam autot senisel määral, on kõige rohkem pealinnas. Kuid laiemalt jätavad inimesed auto ostmata kalli hinna tõttu.

„Lähima aasta jooksul plaanib auto osta 13 protsenti vastanutest, kahe kuni kolme aasta jooksul 25 protsenti vastanutest, nelja kuni viie ja rohkem kui viie aasta pärast 12 protsenti vastajatest. Koguni 38 protsenti vastanutest ei oska sellele küsimusele vastata. See pole üllatav, sest täna on üsna palju ebaselgust, nii uute autode tarneprobleemide tõttu kui ka varuosade ja keredetailide vaates,“ selgitas Kruus.

Noored vanuses 18–24 aastat peavad autot ostes kõige tähtsamaks hinda. Pooled neist, kes auto ostu edasi lükkavad, teevad seda just seetõttu, et kasutatud autod on nende hinnangul liiga kallid.

Kruusi sõnul on lisaks sobiva sõiduki leidmisele oluline ka selle ülalpidamine. „Täna on varuosade ja keredetailide puhul kogu turul tarneprobleemid. Õnneks tehakse meil väga heal tasemel remonti ja näiteks klaasitäkked, kriimud, väiksemad augud või mõrad kaitseraual saab kiirelt ja kvaliteetselt remontida. Muidugi kui mõni detail on tugevalt kannatada saanud, ei ole muud teha kui see ära vahetada. Siis sõltumegi detailide tarnest,“ lisas Kruus.

Sõidukikahjude grupijuht selgitas, et autot ostes on mõistlik mõelda mitte ainult kohustusliku liikluskindlustuse, vaid ka kaskokindlustuse peale, sest täna algavad väiksemategi keretööde hinnad pigem poole tuhande euro juurest. Kahjuks ei ole võimalik teatud õnnetusi ära hoida, näiteks avastab nii mõnigi juht oma auto parklast kriimustatuna ning ka parima tahtmise puhul ei saa alati vältida otsasõitu pimedas teele hüppavale metsloomale.

Teistes Balti riikides mõtlevad võimalikud autoostjad üsna samamoodi. Kui Eestis lükkab auto ostu edasi 46 protsenti vastanutest, siis Lätis teeb seda 47 protsenti ja Leedus 51 protsenti inimestest. Eestlasi häirib lõunanaabritest rohkem, et uute autode hind on kõrge ja valik väike ning et uut autot peab liiga kaua ootama. Läti ja Leedu inimesed vajavad mõnevõrra enam oma sääste millegi muu kui auto ostu jaoks.

Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.

EESTI ELU

DIGILEHED

LOE VEEL

VIIMATI LISATUD

ARVAMUS

KRIMI

Võru LV istung

ENIMLOETUD

20 PÄEVA ENIMLOETUD