EESTI ELU

Eestis on lapsi üheksa protsenti rohkem kui eelmise loenduse ajal

Eestis on lapsi üheksa protsenti rohkem kui eelmise loenduse ajal FOTO: Pixabay

Eestis elab kokku 259 341 last vanuses 0–17 aastat, keda on 9,1 protsenti rohkem kui kümme aastat tagasi, selgub kolmapäeval avaldatud rahvaloenduse esimestest tulemustest.

Kokku moodustavad lapsed 19,5 protsenti kogu Eesti rahvastikust. Kõige väiksem on laste osakaal Hiiu ja Ida-Viru maakonnas, kõige lasterikkamad on aga Harju- ja Tartumaa.

Kuni üheaastaseid lapsi elab Eestis 26 656, 2–6-aastaseid on 71 779, vanuses 7-10 aastat 57 200 ning 11–14-aastaseid 62 157. Statistikaameti juhtivanalüütiku Terje Trasbergi sõnul on laste seas kõige rohkem 11-aastaseid poisse, keda on 8095. „Needsamad poisid, kes 10 aastat tagasi olid rahvaloendusel üheaastased, moodustasid ka toona kõige suurema grupi. Kuigi kokku on lapsi rohkem kui 10 aastat tagasi, elab Eestis kuni nelja-aastaseid lapsi vähem kui 2011. aastal. See peegeldab viimaste aastate madalat sündimust,“ ütles Trasberg. 

62 protsenti lastest elab Tartumaal ja Harjumaal, ülejäänud teistes maakondades. Piirkondlikult on kõige suurem laste osakaal Tartu maakonnas, kus lapsed moodustavad rahvastikust enam kui viiendiku ehk 21,5 protsenti. Laste osakaal kõrgem veel Harjumaal ja Raplamaal. Laste osakaal on kõige madalam Hiiu ja Ida-Viru maakonnas. 

Kohalikest omavalitsustest jäävad kõrge laste osakaaluga silma Rae vald 31,5 protsendiga, Kiili 28,5 protsendiga ja Kambja 27,5 protsendiga. „Lisaks saab välja tuua Luunja valla, kus kuni üheaastaste laste osakaal rahvastikust on Rae valla järel suuruselt teine Eestis. Madala laste osakaaluga jäävad silma Eesti väikesaared Ruhnu ja Vormsi, samuti Loksa. Nendes kohtades jääb laste osakaal rahvastikust alla 13 protsendi,“ selgitas Trasberg.  

Rahvaloenduse tulemustest selgub, et vähenenud on nende naiste osakaal, kellel on üks või kaks last, samas on kasvamas nende naiste arv, kes sünnitavad kolm või neli last. Kolm last on sünnitanud 12,5 protsenti naistest ja neli last kolm protsenti naistest. Keskmine sünnitatud laste arv naise kohta ei ole oluliselt muutunud. 2021. aasta loenduse andmetel on Eesti naistel keskmiselt 1,55 last. Kõige enam lapsi naise kohta on Jõgevamaal, kus see näitaja on 1,88, ja kõige vähem Harjumaal, kus see näitaja on 1,38.

„Samas vähenes keskmine laste arv nooremate naiste seas ning kõige rohkem on langenud keskmine laste arv naistel vanuses 27-30, mis peegeldab praegust tunduvalt kõrgemat esimese lapse sünnitamise iga,“ lisas Trasberg.

Kõige nooremad esmasünnitajad elavad Valgamaal ja kõige vanemad Harjumaal. Kasvab ka fertiilses eas naiste arv, kes pole sünnitanud ühtegi last – neid on praegu 39,59 protsenti naistest. 

Ülevaade on koostatud 2021. aasta rahvaloenduse andmete põhjal. Rahvaloenduse tulemusi avaldab statistikaamet teemade kaupa alates kolmapäevast kuni aasta lõpuni.

Peretoetuste eelnõu tekitatud poliitiline määramatus jätkub

Peretoetuste eelnõu tekitatud poliitiline määramatus jätkub FOTO: pixabay

Peretoetuste tõstmise eelnõu on pingestanud valitsuskoalitsiooni sedavõrd, et praegusel kursil edasi minnes on valitsuskriis vältimatu, kirjutab Postimees. 

Riigikogus läbis esmaspäeval esimese lugemise perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu. Selle vastu olid vaid Reformierakonna fraktsiooni liikmed. Reformierakondlase Jürgen Ligi hinnangul on see seaduseelnõu väärt prügikasti viskamist. «Seal on mingid indekseerimised, mis oleks kui igavene maailmarekordi taotlemine peretoetuste osas. Mitte kusagil riigis sellist ülalpeetavust ei ole, mida see eelnõu pakub,» väljendas Ligi Postimehele oma nördimust ning lisas, et: «eelnõu on ka juriidiliselt käkk!»

Eesti majandus kasvas esimeses kvartalis 4,3 protsenti

Eesti majandus kasvas esimeses kvartalis 4,3 protsenti FOTO: pixabay

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) esimeses kvartalis 4,3 protsenti, kusjuures jooksevhindades moodustas SKP 8 miljardit eurot.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Robert Müürsepa sõnul on hinnatõusu mõjul majanduskasv märgatavalt aeglustunud. "Kuigi ettevõtete käibed ja muud finantsnäitajad on jõudsalt kasvanud, moodustas sellest valdava osa väga kiire hinnatõus," selgitas Müürsepp pressiteates.

Kui varasemalt panustasid peaaegu kõik tegevusalad majanduskasvu, siis esimeses kvartalis muutus pilt palju kirjumaks. Suurim positiivne mõju oli info ja side tegevusalal. Sellele järgnesid töötlev tööstus; veondus ja laondus; kutse-, teadus-, ja tehnikaalane tegevus. Peamiseks majandust pidurdavaks tegevusalaks oli energeetika sektor. Samuti mängisid olulist negatiivset rolli kaubandus ja koroonaaegsest langusest pääsenud finantssektor.

Hinnatõusust hoolimata kasvas eratarbimine 8,3 protsenti. Jätkus mullune trend, mille järgi kasvasid eelkõige kulutused, mis seotud väljas käimisega – hotellid ja restoranid; rõivad ja jalatsid; transport; vaba aeg ja kultuur. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga püsisid sisuliselt muutumatuna kulutused eluasemele ning toidule ja joogile.

Investeeringud langesid 35,3 protsenti. Samas suurusjärgus langus leidis aset eelmise aasta viimases kvartalis. Valdavalt tuli see langus ettevõtete investeeringutest arvutitarkvarasse ja andmebaasidesse, mis vähenesid 84,5 protsenti. Tuntav langus leidis aset ka kodumajapidamiste investeeringutes eluruumidesse, mis vähenesid 28,5 protsenti. Transpordisektori head käekäiku näitas see, et ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse aga kasvasid 9,5 protsenti.

Eksport kasvas 12,9 protsenti ja import 4,4 protsenti. Enim andsid väliskaubandusele hoogu elektrienergia; toornafta ja maagaas ning reisiteenused. Kuigi transpordil tervikuna läks hästi, siis väliskaubanduse poolelt paistis langusega silma raudteetransporditeenuste ost ja müük.

Võrreldes eelmise kvartaliga kasvas sesoonselt korrigeeritud SKP 0,1 protsenti ja võrreldes 2021. aasta esimese kvartaliga kasvas SKP 4,7 protsenti.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD