EESTI ELU

420 pagulast loobus Eestisse tulemisest või nende toomisest keelduti

Eestisse paigutati ümber või asustati 206 niinimetatud kvoodipagulast, samas neid, kelle siia toomisest Eesti riik keeldus või kes ise loobusid, on enam kui kaks korda rohkem. 

Kaitsepolitseiameti reedel avalikustatud aastaraamatu andmetel on Eesti 2018. aasta lõpu seisuga ümber paigutanud või asustanud kokku 206 sõjapõgenikku Türgist, Kreekast ja Itaaliast. "Oleme riik, mis viib enne isikute Eestisse paigutamist nendega läbi vestluse, mille eesmärk on hinnata põgenikega seotud võimalikku ohtu julgeolekule ja avalikule korrale ning nende võimet sulanduda ühiskonda," märgib aastaraamat 

Vastuvõtmisest keeldumise aluseks on kahtlused isikute ütluste tõele vastavuses, seotuses äärmusrühmitustega või ilmnenud takistused inimeste lõimumiseks Eesti ühiskonda.

"Kontrolli tulemusena on Eestisse toomisest keeldutud ja Eestisse asumisest on ise loobunud kokku 421 migranti," seisab aastaraaamatus. Neile lisanduvad inimesed, kelle Eestisse toomine välistati esmaste isikuandmete analüüsi põhjal.

Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu ütles reedel ajakirjanikele, et nende seas, kelle Eestisse toomine välistati, on vähemalt üks inimene, kes hiljem radikaliseerus.

Märtsis registreeriti 1108 sündi

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti märtsis perekonnaseisuasutustes kokku 1108 sündi, neist 548 tütarlast ja 560 poisslast.

Kaksikuid registreeriti 17 paari, neist kaheksa paari poisse, neli paari tüdrukuid ja viis segapaari. Tallinnas registreeriti 392 sündi, Harjumaal 129, Hiiumaal 7, Ida-Virumaal 66, Jõgevamaal 18, Järvamaal 19, Läänemaal 12, Lääne-Virumaal 53, Põlvamaal 23, Pärnumaal 62, Raplamaal 27, Saaremaal 33, Tartumaal 178, Valgamaal 26, Viljandimaal 39 ja Võrumaal 24 lapse sünd.

Märtsis olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Sofia (9), Emilia, Marta (8), Alisa, Iris, Laura ja Mia (6). Poistele pandi enim nimeks Mattias (9), Hugo, Kristjan, Kristofer, Oliver, Oskar (7), Aron, Gregor, Johannes ja Marten (6).

Eelmisel kuul sõlmiti 340 abielu, neist 30 notarite ja 10 vaimulike poolt. Lahutati 218 abielu, neist 40 notarite poolt. Märtsis registreeriti 1249 surma.

Uus nimi anti 150 inimesele, neist eesnimi 38, perekonnanimi 98 ning ees- ja perekonnanimi 14 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 107 naist ja 43 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1150 sündi, 1538 surma, 248 abielu, 203 abielulahutust ja 148 inimesele anti uus nimi.

Tootjad: jookidesse lisatud suhkrute hulk on vähenenud

Pixabay

Eesti toidu- ja joogitootjad tutvustasid neljapäeval hea tahte lepet, millega tootjad kinnitavad suhkrute vähendamist toodetes.

Aastaks 2020. alandavad tootjad jookidesse lisatud suhkrute hulka kümme protsenti ning 2025. aastaks 15 protsenti võrrelduna 2015. aastaga. Sellega täidavad tootjad nii Maailma Terviseorganisatsiooni kui ka Euroopa Komisjoni seatud eesmärgid, teatas toiduliidu esindaja BNS-ile.

Tootjad tegelevad pidevalt olemasolevate ja uute toodete arendamisega ning otsivad suhkrusisalduse vähendamise võimalusi jookides ja joodavates piimatoodetes. „Me räägime eelkõige lisatud suhkrute vähendamisest,“ sõnas toiduliidu juht Sirje Potisepp. "Naturaalsed mahlad ja piimatooted – neis on suhkrud juba looduslikult olemas ja seda keegi välja võtma ei hakka."

"Tootjatena oleme tarbijast sammukese ees, sest harjumine uue maitsega võtab inimestel aega. Kui uute toodete puhul on võimalik panna tootesse oluliselt vähem suhkrut, siis traditsiooniliste toodete puhul saab suhkru kogust vähendada tasapisi, et tarbija toodet ei hülgaks,“ sõnas Potisepp.

A. Le Coq turundusjuht Katrin Vernik jagas oma kogemust seotult limonaadiga, mis on nende portfellis üks pikkade traditsioonidega toode, milles on samuti suhkru kogust vähendatud. „Tarbijad armastavad olemasoleva toote maitset ning tootjalt nõuab selle kallale minek suurt julgust," rääkis Vernik. Tema sõnul on uute toodete puhul olukord lihtsam, aga ka siin tuleb luua lisandväärtust, et tarbija aktsepteeriks, et toode on vähem magus.

Lisaks pakutakse tarbijatele erinevaid pakendisuurusi, mis aitavad kaasa, et korraga tarbitava suhkru kogus oleks mõõdukam. Tootearenduses on võetud selge suund ennekõike vähendatud suhkrusisaldusega või isegi suhkruvabade toodete turule toomisse. Ka pakendite märgistuselt leiab selge info, kui suur on lisatud suhkrute hulk tootes.

TalTechi lõhna- ja maitseteadlane Kristel Vene lausus, et inimese maitseretseptorid uuenevad 2-3 nädala tagant ning 85 protsenti tajutavast maitsetest on tegelikult lõhn. „Teadlastena teame täpselt, mida teha, et toit maitsev oleks, aga nüüd räägitakse ka sellest, kuidas seda tervislikumaks muuta,“ ütles Vene.

Suhkur on organismile vajalik ja tasakaalustatud toitumise osa. Tootjad kutsuvad rahva tervise poliitika suunajaid üles toetama enam inimeste toitumisalase teadlikkuse tõstmist ja liikumisharjumuse tekitamist. Suhkru liigtarbimine on vaid osa suuremast probleemist – tarbitav ja kulutatav energiahulk peavad olema tasakaalus.

Tootjad esitlesid ka lisatud suhkrute vähendamiseks sõlmitud hea tahte lepet, millega praeguseks on koos toiduliiduga ühinenud 11 ettevõtet. Leppe leiab toiduliidu kodulehelt.

„Oleme avatud ja ootame leppega liituma ka teisi ettevõtteid, samuti riigiasutusi ja organisatsioone, et ühiselt aidata kaasa Eesti inimeste tasakaalustatud toitumisele,“ sõnas Sirje Potisepp.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD