Viimastel kuudel pidevalt toetust kaotanud Reformierakonna langus viimasel nädalal  peatus, kuid erakond on reitingutabelis siiski jätkuvalt alles viiendal kohal.

Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti iganädalse küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 28 protsenti, Keskerakonda 17,8 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 17,2 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Kolme populaarseima erakonna toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud.

Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 13,4 protsendiga, Reformierakond 11,3 protsendiga ning parlamendierakondadest on kõige madalama toetusega Eesti 200, kelle poolt annaks hääle 3,4 protsenti vastanutest.  

Sotsiaaldemokraatide toetus on kuu ajaga tõusnud 2,5 protsendipunkti võrra. Reformierakonna toetus jäi eelmise nädalaga võrreldes samaks, mis tähendab, et peaministripartei juuni keskpaigast kestnud langus on praeguseks peatunud. 

Koalitsioonierakondi toetab kokku 14,7 protsenti ning riigikogu opositsioonierakondi 76,4 protsenti vastajatest. 

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessori Martin Mölderi sõnul näitavad käesoleva nädala rnäitavad, et Reformierakonna nelja nädala keskmise toetuse langus on peatunud. "Erakonna praegune reiting on sisuliselt samal tasemel kui eelmisel nädalal. Oravate viimase nädala tulemus eraldivõetuna oli 14,4 protsenti ning see peatas nende koondtulemuse languse. Reformierakonna toetuse langus peatus kõrgharidust mitteomavate kodanike hulgas, samas kui kõrgharidusega valijate seas toetuse languse peatumist veel märgata ei ole. Hiljutine langus on viinud Reformierakonna selge vahega sotsiaaldemokraatide järel viiendale kohale," ütles Mölder. 

Tema sõnul on Reformierakonna toetuse kukkumisega paralleelselt kasvanud neljandal kohal olevate sotsiaaldemokraatide ja kuuendal kohal olevate Parempoolsete toetus. "Sotsiaaldemokraatide hetkereiting on 13,4 protsenti ning Parempoolsete reiting on 6,6 protsenti. Kusjuures mõlemad on oma toetust kasvatanud ennekõike just kõrgharitud valijate hulgas, mistõttu võib oletata, et siin on tegemist rahulolematute Reformierakonna valijate liikumisega kahe ülejäänud neile sobiva erakonna selja taha," rääkis Mölder. 

Tema hinnangul on märkimisväärne see, et Eesti 200 toetus ei üldiselt ega ka kõrgharitute seas ei ole viimastel nädalate muutunud. "See näitab, et erinevalt sellest, mida mõned aastad tagasi võis täheldada, ei ole Reformierakonnas pettunud valijate jaoks Eesti 200 enam sobiv alternatiiv. See tähendab, et häälte võitmine on Eesti 200 jaoks hetkel ilmselt saavutamatu ülesanne," märkis Mölder. 

Toetustabeli tipus jätkab suuremate muutusteta Isamaa, kelle reiting on 28 protsenti. "Isamaa nelja nädala keskmine toetus on püsinud viimastel nädalatel võrdlemisi stabiilne, samas on nende nädalased toetused olnud viimase kuu jooksul väga kõikuvad, olles kaks korda üle 31 protsendi ning kaks korda 25 protsendi kandis," tõi Mölder esile. 

Toetustabelis teisel kohal on Keskerakond, kelle toetus püsib sisuliselt samal tasemel kui eelmine nädal, kuid on viimase kuu jooksul pigem siiski kasvanud. Nende kannul on EKRE, kelle reiting on viimase kuu jooksul langenud natuke enam kui 1.5 protsendipunkti. märkis Mölder. 

Valitsuserakondade koondtoetus püsib rekordiliselt madal 14,7 protsendiga. Kui riigikogu valimised peaksid toimuma praegu, siis saaks Isamaa 32 kohta, EKRE ja Keskerakond mõlemad 19 kohta, sotsiaaldemokraadid 14 kohta, Reformierakond 11 kohta ning Parempoolsed kuus kohta. Praegune valitsus saaks seega 11 mandaati ning opositsioon 90 mandaati.