EESTI ELU
Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing (EPTAÜ) ja Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) korraldavad neljapäeval kell 9.30 Lossi platsil meeleavalduse, et nõuda riigikogu fraktsioonidelt selgeid seisukohti päästjate ja õpetajate palgaküsimuses ning pikaajalise eelarvestrateegia loomist.
Päästjate palgad pole kahe viimase aasta jooksul tõusnud ja valitsuse kavandatud palgatõus kuni 10 protsenti ei kata isegi kolme aasta inflatsiooni. EPTAÜ-l puudub selgus, kuidas ja millal jõutakse päästja palga tõstmiseni Eesti keskmise palga tasemele.
EPTAÜ peausaldusisik Kalle Koop ütles, et maksuküüru kaotamine võib küll jätta päästjatele rohkem raha kätte, kuid ei paranda konkurentsivõimet niigi ahtakesel tööjõuturul, sest seda teeb vaid piisav palgatõus. "Surve lahkuda päästest parema palga ja väiksema stressiga ametitesse jääb," tõdes ta.
Samuti on jäänud kinnitamata valitsuserakondade lubadus tõsta õpetajate arvestuslik palk 2027. aastaks vähemalt 120 protsendini Eesti keskmisest.
Meeleavaldajate küsimused riigikogu fraktsioonidele
Kas peate päästja ametit minimaalselt Eesti keskmise palga vääriliseks ning kuidas ja millal peab see tase olema saavutatud?
Kas toetate sisekaitse lähiaastate palgatõusude fikseerimist riigieelarve strateegias?
Kas ja millisel moel suudavad (valitsus)erakonnad kinnitada lubadust tõsta õpetajate palk 2027. aastaks 120 protsendini Eesti keskmisest palgast?
Mis seisukohal on fraktsioonid õpetajate palga tõstmise osas lähiaastatel?
EPTAÜ rõhutab, et Eesti riigikaitse arengukavas 2022–2031 moodustub riigikaitse viiest tegevusliinist, millest üks on sisekaitse. Organisatsiooni sõnul peaks riigikaitseks ettenähtud eraldis 5,4 protsenti SKP-st jagunema NATO ja EL juhtide kokkulepetele vastavalt: 3,9 protsenti sõjalisele riigikaitsele ja 1,5 protsenti kriisikindluse tõstmisele, sealhulgas sisekaitse palgatõusudeks.
Meeleavaldajad ootavad riigikogu fraktsioonide esindajaid kõnepulti jagama oma seisukohti.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Rahalise kindlustunde tagab vähemalt 2000-eurone netopalk">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Citadele panga uuringust selgub, et pooled Eesti inimesed tunneksid end rahaliselt kindlalt 2000–3000-eurose netopalga juures.
Citadele küsis Baltikumi elanikelt, millise sissetuleku juures nad end rahaliselt kindlalt tunneksid. Eestimaalastest 27 protsenti arvas, et vaja oleks 2000–2500 eurot netos kuus, 24 protsendi meelest oleks vajalik 2500–3000 eurot ja enam kui 4000 euro kuus vajaks 12 protsenti Eestis küsitletuist. Reaalne maksudejärgne mediaanpalk netos oli aasta teises kvartalis aga vaid ligi 1360 eurot.
- Paratsetamool on esmavalik valu leevendamiseks
- Tööandjad ja ametiühing ei jõudnud veel alampalgas kokkuleppele
- Selgusid konkursi Parim Talutoit tänavused võitjad
- Sõjaline riigikaitse tõi Eesti majandusse ligi pool miljardit eurot
- TTJA hoiatab tervise- ja kaalulangetusseadmeid müüva veebipoe eest
- Kohus peatas Nursipalus laiade teekoridoride rajamise
- Liikluskindlustusjuhtumi põhjustajate keskmine vanus kasvab
- Kuises võrdluses hinnad kukkusid, aastases aga on korralik tõus
- Liigniiskus on toonud põllumeestele üle 113 miljoni euro kahju
- Käes on maamaksu ja eraisikute tulumaksu juurdemaksmise tähtaeg
- Päästeamet kontrollib suitsu- ja vingugaasiandureid
- Valimisteenistus seab e-valimiste süsteemi kasutusvalmis
- Uus nädal algab öökülmadega
- Valitsus kehtestas uue sanktsiooni separatismi õhutamise vastu
- Toimetulekutoetus tõuseb 20 euro võrra 220 euroni
- Uus seadus kohustab suure hoone ehitamisel varjendit rajama
- Riigikogu arutab hinnatõusu mõju majandusele ja inimeste toimetulekule
- Valitsus kiitis heaks 2026. aasta riigieelarve
- Kütteseadme uuendamise toetusmeetmes on veel kaks miljonit vaba raha
- Võru maakond on Euroopa Liidu mahepiirkond 2025
- Eesti riik laenas 250 miljonit eurot
- Riigikogus sai vastuse kümme arupärimist
- Palgavõrdlus: arstidele töötasu pakkumisel ei koonerdata
- Suitsusaunad jõuavad veebikaardile
- PPA kaotab viie aastaga vanuse tõttu üle 1500 ametniku
- MTA reid: iga kuues tööandja jättis mõne töötaja registreerimata
- Valitsus andis loa kutsuda kuni 242 reservväelast lisaõppekogunemisele
- Kallas: õpetajale jääb iga-aastaselt kätte senisest 3828 eurot rohkem
- Riik meenutab vanematele vajadust pöörduda lastega tervisekontrolli
- Kuidas olla toeks enesetapumõtetega inimesele?
- AirBaltic nimetas oma lennuki Võru linna järgi
- Pangad tahavad auditit, miks riik kontoandmetes sobrab
- Eesti on EL-is eesotsas nii vanade autode kui suurte mootorite poolest
- Pea pooled Eesti inimesed kasutavad tehisintellekti
- A. Le Coq omandab Värska Originaali
DIGILEHED
LOE VEEL
VIIMATI LISATUD
FOTOD Kauplejate jaoks algas Lindora laat juba eelmisel nädalal
27.10.2025 1 kommentaar ELU JA KULTUUR
ARVAMUS
KRIMI
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/10/16/Voru juhtus onnetus magaziin parklas kus auto vastu seina porutas (12).jpg?width=2023&height=1349)
Võru LV istung
ENIMLOETUD
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/10/14/kutsealused (10).jpg?width=2029&height=1476)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/10/09/Voru Lasteaed Punamutsike sarikapidu (6).jpg?width=2023&height=1137)
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Küsitlus: kandidaatide maailmavaade on valimistel inimestele oluline">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.86 protsenti vastajatest peavad kohalikel valimistel oluliseks kandideerivate inimeste maailmavaadet ning 8 protsendi vastajate arvates ei ole see oluline, selgus ühiskonnauuringute instituudi viimasest küsitlusest.
Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder ütles, et nii praeguste kui ka varasemate kohalike valimiste kontekstis on järjekindlalt üles kerkinud küsimus, et kas kohalike valimiste kampaaniates peaksid figureerima ka teemad, mis rangelt võttes kohalikku poliitikasse ei kuulu.
"Osad poliitikud on rõhutanud, et riigi tasandi probleeme või maailmavaatelisi sõlmküsimusi ei peaks puudutama, samas teised on need jõuliselt ka kohalikku valimisvõitlusesse toonud," ütles ta.