Päästeamet võtab tuleval nädalal 7. septembril vastu 46 uut põhiautot, kokku 86 uuest päästemasinast on ülejäänud juba kevadel Eestisse jõudnud.

Päästeamet saab tänavu kokku 86 uut päästesõidukit, neist 26 paakautot, kaheksa konteinerautot ja 14 paakkonteinerit on jõudnud juba komandodesse üle Eesti, teatas BNS-ile päästeamet. Päästeamet vahetab välja ligi 60 protsendi ulatuses vananenud paak- ja konteinerautodest, selleks kulus kokku 27,8 miljoni eurot.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ütles mais, et vanim päästeameti kasutuses olev masin, mis uue tehnika vastu välja vahetatakse, oli paakautoks ümberehitatud 1966. aastakäigu piimatsistern. Praegu kasutuses olnud paakautode keskmine eluiga ulatub üle 30 aasta ning ei vasta enam tänapäevastele nõuetele.

Tammearu sõnul võimaldab uus tehnika päästjatel tõhusamalt ja kuluefektiivsemalt tööd teha. "Uus tehnika suurendab meie keskkonnaõnnetuste likvideerimise võimekust, kuna uued paakautod ja paakkonteinerid on ehitatud nii, et neile on võimalik kiiresti vett peale ja maha laadida, millega tagatakse päästesündmustel võimalikult suur veehulk," ütles ta toona.

7. septembril võetakse pidulikult vastu uued põhiautod ning antakse neile nimed. Kokku laekus autode nimekonkursile üle 1100 pakkumise.

Päästeautode väljavahetamiseks kulus kokku 27,8 miljonit eurot, millest 23,6 miljonit eurot tuli Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ning 4,2 miljonit eurot Eesti riigieelarvest.

Keskmine brutokuupalk kasvas teises kvartalis aastaga 6,8 protsenti 1242 euroni; neli järjestikust kvartalit aeglustunud palga aastakasv kiirenes ja oli 1,1 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis.

Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1120, mais 1201 ja juunis 1311 eurot. Juunikuu kõrgem brutokuupalk tulenes peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja puhkusetasude suurenemisest. Eelmise kvartaliga võrreldes suurenes brutokuupalk 7,7 protsenti, teatas statistikaamet.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid teises kvartalis palgatöötaja kohta möödunud aasta teise kvartaliga võrreldes 7,1 protsenti ning jäid suhteliselt samale tasemele eelmise kvartaliga võrreldes. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta suurenes keskmine brutokuupalk aastaga sama palju kui koos preemiate ja lisatasudega ehk 6,8 protsenti.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2016. aasta teise kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,7 protsenti. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aasta teises kvartalis 7,50 eurot ja brutotunnipalk tõusis mulluse teise kvartaliga võrreldes 8,5 protsenti.

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta teises kvartalis jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, vastavalt 2135 ja 2052 eurot. Võrreldes 2016. aasta teise kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam 12,9 protsenti mäetööstuse, 10,5 protsenti info ja side, 9,9 protsenti energeetika, ning 9,9 protsenti kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses.

Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga jäi brutokuupalk suhteliselt samale tasemele kinnisvaraalases tegevuses, kus see langes 0,6 protsenti ning põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis, kus brutokuupalk kasvas 1,8 protsenti.

Brutokuupalga aastakasv oli teises kvartalis kiirem ehk 8,8 protsenti välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes ning 7,9 protsendiga riigiasutustes ja -ettevõtetes ning aeglasem ehk 6,7 protsenti kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja Eesti 5,8 protsenti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (5,8%).

Maakonniti oli 2017. aasta teises kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk 1372 eurot Harjumaal ja 1227 eurot Tartumaal ning madalaim 869 eurot Hiiu ja 884 eurot Saare maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli teises kvartalis kiireim ehk 14 protsenti Ida-Viru, 11 protsenti Rapla ja 9 protsenti Võru  maakonnas ning brutokuupalk langes 3 protsenti Saare ja 7 protsenti Hiiu maakonnas.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2017. aasta teises kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 0,3 protsenti väiksem kui eelmises kvartalis ja 3,5 protsenti suurem kui mullu teises kvartalis. Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes aastataguse ajaga võrreldes enam ehk 15 protsenti haldus- ja abitegevustes, 15 protsenti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning 14 protsenti info- ja side tegevusalal ning vähenes enam ehk 8 protsenti veondus ja laondus tegevusalal, 3 protsenti avalikus halduses ja riigikaitses ning 3 protsenti kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses. Töötajate arv tõusis aastaga erasektoris 5 protsenti ja vähenes avalikus sektoris 1 protsendi.

Tänavu teises kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1673 eurot ja tunnis 11,17 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2016. aasta teise kvartaliga võrreldes 6,7 protsenti.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2017. aastal on valimis 12 315 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.

Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.

Statistika aluseks on küsimustik "Palk", mille esitamise tähtaeg oli 18.07.2017. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 31 tööpäevaga. Statistikatöö "Töötasu" avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Neljapäeval lõpeb valimisliitude registreerimiseks esitamine oktoobris toimuvateks kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteks, seni on liite registreeritud 80.

Kandidaate saab registreerimiseks esitada kuni 5. septembri kella 18-ni.  Valimisliite ja kandidaate registreerivad valla ja linna valimiskomisjonid, nende asukoha ja tööaja leiab vastava valla või linna kodulehelt ning veebilehelt www.valimised.ee.

„Eile õhtuse seisuga oli üle-Eesti registreerimiseks esitatud ligi 80 valimisliitu,“ sõnas riigi valimisteenistuse juht Priit Vinkel kolmapäeva hommikul. Neli aastat tagasi osales kohalikel valimistel 292 valimisliitu.

Valimisliit peab sõlmima seltsingulepingu, mis reguleerib liikmete omavahelisi suhteid. Lepingu näidis on saadaval ka valimiste veebilehel.

Kohalike valmistel on kandideerimisõigus hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on 1. augusti seisuga omavalitsuses, kus ta soovib kandideerida.   

Kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste eelhääletamine ja elektrooniline hääletamine algab 5. oktoobril, valimispäev on 15. oktoobril.

Huvitav töö muutub oluliseks motivaatoriks alates 1000-eurosest palgast, alla selle teenivaid töötajaid ajendab tööle eelkõige toimetuleku vajadus ja kindel põhipalk, selgus Palgainfo Agentuuri uuringutulemustest. 

Mais korraldatud uuringus osalejatel paluti reastada neile olulisemad motivaatorid tähtsuse järjekorras. Kõige olulisemad motivaatorid olid töötajate jaoks kindel põhipalk, huvitav töö ning toimetuleku vajadus. Töötajad, kelle jaoks oli esmatähtis toimetuleku vajadus, teenisid keskmiselt 880 eurot kätte. Töötajad, keda motiveeris eelkõige kindel põhipalk, teenisid 984 eurot kätte. Huvitavat tööd kõige olulisemaks motivaatoriks pidavate töötajate keskmine netotöötasu oli 1087 eurot.

„Huvitav töö ja arenguvõimalused muutuvad olulisemaks töötasu kasvades, kui toimetulek palgaga on juba iseenesestmõistetav. Madalama palgaga töötajate jaoks on toimetuleku ja kindla põhipalga kõrval oluline töötamise ajend kohusetunne. Samas on ka madalama palgaga töötajate seas neid, keda motiveerib eelkõige huvitav töö,“ kommenteeris tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. 

Endiselt on tööandjatel raskusi sobivate töötajate leidmisega. 70 protsenti uuringus osalenud tööandjatest märkis, et neil on olnud viimase aasta jooksul keeruline töötajaid leida. Seejuures oli kõige rohkem neid tööandjaid, kes pidasid tippspetsialistide leidmist keeruliseks. 

„Toimetuleku ja turvatunde pärast muretsevale töötajale on töökoha valikul esmatähtis palganumber ja töötingimused, mis aitavad paremini toime tulla – näiteks transpordikorraldus, soodustingimustel toitlustus või muu selline. Need tuleks ka tööpakkumisele kirja panna. Kõrgemapalgalistel ametikohtadel peab tööpakkumises toodud töökirjeldus samuti sihtrühma kõnetama. Fraasid „huvitav töö“ ja „täienduskoolituste võimalused“ enam tähelepanu ei ärata – tööandja peab suutma pakutavat täpsemalt kirjeldada ja nii huvitava töö kui ka arenguvõimaluste olemuse lahti kirjutama,“ kommenteeris tulemusi uuringu partner, Eesti suurima tööportaali CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuur korraldas tööturu- ja palgauuringu selle aasta mais. Küsitlusele vastas 12 790 inimest, kellest 10 965 oli aprillis tööga hõivatud ja 1825 ei töötanud. Tööandjate uuringus osales 342 organisatsiooni.

Palgainfo Agentuur küsitleb tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Lisaks põhjalikule töötasu küsimustikule uuritakse töötajate rahulolu, motivatsiooni, sidusust ja tööturukäitumist. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Uuringut aitasid läbi viia Eesti suurim tööportaal CV Keskus, tööandja turunduse agentuur Brandem,  Eesti Ametiühingute Keskliit, personalitöö teenuseid pakkuv HR factory, Innove Rajaleidja, töödisaini labor Vivic, Tartu Ülikooli majandusteaduskond.