Lõuna ringkonnaprokuratuur esitas kolmele Krabi kooli töötajale ja ühele töötajatega seotud isikule kahtlustuse õpilaste kehalises väärkohtlemises, kirjutab Tartu Postimees.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Terje Aleksašini sõnul on kahetsusväärne, et kahtlustusteni viinud teod said koolis aset leida. «Menetluse käigus kogutud tõendid näitavad, et kahtlustuse saanud inimesed on õpilasi kooli territooriumil löönud või juustest ja kõrvast tirinud,» ütles ta.

Prokurör lisas, et isegi kui väärkohtlemise eesmärk oli kasvatuslik, ei ole laste selline kohtlemine siiski aktsepteeritav. «On väga oluline, et keerulise käitumisega laste õpetamisele ja kasvatamisele spetsialiseerunud koole Eestis oleks, kuid laste halba käitumist ei saa tõkestada neile korduvalt füüsiliselt haiget tehes, kuna vägivald taastoodab vägivalda,» ütles Aleksašin. «Pedagoog peab suutma ka väga keerulises ja provotseerivas atmosfääris säilitada rahu ning valida lastega toime tulemiseks sobilikud meetodid.»

Praeguseks on kõik kahtlustused esitatud ning erinevate kahtlustatavate teod olid iseloomult ja raskusastmelt erinevad. Kuna teod ei olnud toime pandud grupis, eraldati kriminaalmenetluse materjalidest neli kriminaalasja. Edasised menetluslikud otsused võtab vastu prokuratuur. Kohtueelset menetlust toimetab Lõuna prefektuur ja kriminaalmenetlust juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Möödunud nädalavahetusel avastasid piirivalvurid Koidula ja Luhamaa piiripunktides sõidukitelt kokku 14 antiradarit, mille omamine ja kasutamine Eestis on keelatud.

Esmarikkujaid teavitati Eestis kehtivast nõudest, nad andsid keelatud seadme vabatahtlikult ära ning jätkasid oma teekonda, rääkis Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Juhtidele, kes varasemaltki piirivalvuritele sarnase rikkumisega vahele jäänud, koostati väärteoprotokollid, neilt konfiskeeriti keelatud seadmed ning ka nemad jätkasid seejärel oma teekonda.

Politsei tabas möödunud ööpäeval 30 joobes sõidukijuhti.

Kõik tabatud joobes juhtidest olid alkoholi tarvitamise tunnustega, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30-500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Kolmandik 18–74-aastastest eestlastest on käesoleval aastal kas ise Lätist alkoholitoonud või lasknud endale seda tuua, kirjutab Postimees, tuginedes lehe tellitud ja Kantar Emori läbiviidud küsitlusele.

Samas kui kolmandik on seda käesoleval aastal teinud, siis vaid 5,4 protsenti vastanutest ostab vähemalt korra kuus alkoholi lõunapiiri tagant, kus alkoholiaktsiisid on Eestiga võrreldes madalamad.

Oodatult on kõige aktiivsemad Läti vahet käijad lõunaeestlased, kellest tunnistas 55,2 protsenti, et on 2017. aastal lõunanaabri maksumärkidega alkoholi tarbinud. Sealjuures teeb viiendik Lõuna-Eestis elavatest inimestest seda regulaarselt kord kuus.

Uuringu teinud Kantar Emori eksperdi Aivar Voogi sõnul võib laias laastus öelda, et alkoholi ostab vähemalt neli viiendikku Eesti elanikest. "Lätist alkoholi ostnute osakaal on aastatagusega võrreldes peaagu kahekordistunud ning tänavu on sellega kokku puutunud veidi alla kolmandiku siinsest elanikkonnast. Tõsi, suurema osa neist moodustavad vaid korra-paar Lätti sattunud inimesed, kes ei ole siis ühtlasi ka alkoholi kaasa ostmata jätnud," märkis ta.

Tarbijate hinnangul moodustab Lätist soetatav alkohol 15 protsenti kogu alkoholi ostumahust. "Aasta jooksul on näha kiiret kasvu, läinud aasta augustis oli tarbijahinnangutel põhinev osakaal vaid 6 protsenti," rääkis Vooga.

"Peatset piirikaubanduse vaibumist tarbija hoiakute põhjal ennustada ei saa, pigem vastupidi: ostude kasvu kõrval liigub tõusutrendis ka avatus Lätist ostmisele," ütles Voog. Tema sõnul näitab viimane uuring, et sisuliselt pool Eesti elanikest on valmis ostma Läti kaudu alkoholi.

Piiriäärses regioonis ulatub uuringu alusel Lätist toodud alkoholi osakaal koguostudest 40 protsendini, mida saab Voogi hinnangul pidada märkimisväärseks näitajaks.