EESTI UUDISED BNS

Tänavu kevadel ajakirjanik Signe Lahteina elu nõudnud liiklusõnnetuse põhjustas uurimisandmel veokiga vastasuunavööndisse kaldunud juht. 

Lõuna ringkonnaprokuröri Anneli Hinto sõnul kuulas politsei vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist Türgi kodakondsusega veoautojuhi kuriteos kahtlustatavana üle.

"Kuni praeguseni olid asjaolud selgitamisel ja ootasime liiklustehnilise ekspertiisi vastuseid, sest selle käigus tuli taotleda andmeid Saksamaalt rahvusvaheliselt autotootjalt. Nüüd on liiklustehniline ekspertiis valmis ja selle tulemused teada," märkis Hinto. 

Ekspertiisi käigus kogutud andmed kinnitasid pärast õnnetust veoautojuhile esitatud kahtlustuse asjaolusid ja annavad aluse arvata, et just veoautojuht kaotas raskete teeolude tõttu veoauto üle kontrolli ning kaldus vastassuunavööndisse.

"Mõlema sõiduki liikumiskiirused olid lubatu piires. Prokuratuur jätkab menetlustoimingute läbiviimist, et kriminaalasi esimesel võimalusel kohtusse saata. Lõpliku süüküsimuse üle otsustab kohus," lisas Hinto. 

Lahtein sattus raskesse avariisse 22. märtsi hilisõhtul Tallinna-Tartu maanteel, kus tema juhitud sõiduauto Opel põrkas kokku veokiga. Päästjatel tuli Lahtein autost välja lõigata ning ta viidi Tartu Ülikooli Kliinikumi, kus naine langes koomasse ja suri aprilli alguses. 

Lahtein on töötanud Kroonikas, Naistelehes ja Nipiraamatus. 2015. aastal hakkas ta juhtima Kanal 2 saadet "Kodutunne", kui selle eelmine juht Anneli Lahe saatest lahkus. 

Eesti Puuetega Inimeste Koda rõhutab esmaspäeval, ÜRO eestvedamisel toimuval rahvusvahelisel puuetega inimeste päeval, et kätte on jõudnud aeg viia puuetega inimeste õigused paberilt pärisellu.

Eesti ratifitseeris ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon 2012. aastal. Riik võttis konventsiooni ratifitseerimisega endale vastutuse kaitsta puuetega inimeste õigusi ja parandada nende toimetulekut.

Käesoleval aastal Eesti Puuetega Inimeste Koja koostatud variraport puuetega inimeste eluolu kohta Eestis viitas mitmele olulisele puudusele konventsiooni täitmisel ning näitas selgelt, kui palju probleeme on tegelikult puuetega inimestel ja nende lähedastel igapäevaelus.

„Näiteks puudus Eestis kuni käesoleva ajani konventsiooni järelevalve mehhanism, mis tähendab, et puudega inimestel ei ole olnud oma õiguste kaitseks õieti kuhugi pöörduda,“ ütles koja tegevjuht Anneli Habicht. „Täna on siiski suur rõõm tõdeda, et Eesti Puuetega Inimeste Koja ja koja liikmesorganisatsioonide, õiguskantsleri ja sotsiaalministeeriumi ühiste pingutuste tulemusena hakkab 1. jaanuarist 2019 konventsiooni rakendamise järelevalvet teostama õiguskantsler. See annab uue lootuse, et puuetega inimeste õigusi hakatakse Eestis lõpuks paberilt pärisellu viima,“ selgitas Habicht.

2018. aasta seisuga on Eestis üle 157 000 puudega inimese, mis moodustab 12 protsenti elanikkonnast. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni on lisaks Eestile ratifitseerinud 174 riiki. 

3. detsembril tähistatakse ÜRO eestvedamisel rahvusvahelist puuetega inimeste päeva, millega pööratakse erilist tähelepanu puuetega inimeste õigusele saada haridust, elada iseseisvalt, käia tööl, tegeleda huvialadega ning saada selleks vajalikku tuge, olenemata abivajaja elukohast.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on sõltumatu ja professionaalne puudevaldkonna poliitika ja ühiskonna arvamuse kujundaja. EPIKoja eesmärk on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. EPIKoda ühendab 48 puuetega inimeste ja kroonilistel haigete organisatsiooni. 

Sel nädalal kontrollib päästeamet kogu Eestis kaubanduskeskustes ja poodides tuleohutust.

Jõulukuu saabumine toob kaubanduskeskustesse ja poodidesse tavapärasest rohkem külastajaid ning sellega seoses tuleb turvalisusele erilist tähelepanu pöörata.

„Eesti kaubanduskeskuseid ja poode külastab aasta jooksul miljoneid inimesi. Suuremad keskused on tänapäeval midagi enamat kui lihtsalt ostukeskkond – saab käia kinos, teha trenni, einestada pere ja sõpradega. Seepärast on väga oluline, et keskuste tuleohutusnõuded oleksid täidetud ning õnnetuse korral saaksid inimesed hoonest kiiresti ja ohutult välja,“ selgitas päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe.

Varasematel kontrollidel on peamiseks probleemiks olnud evakuatsioon, seda just pühade eel, kui kaupa kiputakse evakuatsiooniteedel hoiustama. Teine probleem on seotud sellega, et kaubanduskeskustes toimuvad väga sagedasti ümberkorraldused, mõnigi kord kiputakse ära unustama, et kui poe planeeringut muudetakse, siis tuleb ka tuleohutuspaigaldiste lahendused üle vaadata. Näiteks, et tulekustuti ei jääks uue riiuli taha peitu või laes olev signalisatsiooniandur vaheseina taha, märkis päästeamet. 

Hoone peab igal hetkel vastama kehtivatele tuleohutusnõuetele - olulised on tuletõkkesektsioonid, tulekahjusignalisatsiooni olemasolu, turvavalgustuse olemasolu, evakuatsiooniteede ja –pääsude korrashoid ja nii edasi. 

„Sadade või tuhandete külastajatega kaubanduskeskustes on eelkõige oluline, et tekkinud tulekahju avastataks varakult ning inimesed saaksid kiiresti ohtlikuks muutunud hoonest väljuda,“ ütles Tähe.

Tuleohutuse seaduse järgi saab ohutu evakuatsiooni takistamise eest juriidilist isikut trahvida kuni 3200 eurot. Sellisteks rikkumisteks on näiteks evakuatsioonipääsude lukustamine või evakuatsioonipääsu ette ja evakuatsiooniteedele esemete ladustamine.

Selle aasta 10 kuu jooksul on kaubanduskeskustes toimunud 26 tulekahju. Neist 10 said alguse elektriseadmetest ja –paigaldistest ning kuus lahtise tule kasutamisest. 2017. aastal toimus 21, 2016. aastal 24 ning 2015. aastal 38 kaubandushoone põlengut. Tulekahjud on peamiselt alguse saanud kas elektriseadmetest ja -paigaldistest või lahtise tule kasutamisest. Need kaks põhjust moodustavad üle poolte kaubandushoonete tulekahjude tekkepõhjustest.

Eesti lähiajaloo suurim kaubanduskeskuse põleng toimus 2009. aasta märtsis Tallinnas Mustika keskuses. Põleng sai alguse tehnikapoe laoruumidest ja levis kustutussüsteemi rikke tõttu müügisaalidesse, nimelt ei töötanud automaatkustutussüsteem. Kurvemaid näiteid on aga lähiriikidest – Venemaal hukkus selle aasta alguses kaubanduskeskuse tulekahjus 64 inimest.

Päästeamet kontrollib tuleohutusnõuete täitmist igapäevaselt, lisaks tehakse sellest aastast kontrollkäike reididena kogu Eestis. Süstemaatilised kontrollkäigud annavad tuleohutuse olukorrast realistlikuma ülevaate. Tänavu on päästeamet teinud kokku viis kontrollreidi, neist kolm kortermajadesse, ühe haridusasutustesse, ühe hoolekandeasutustesse ning selle aasta viimaseks jääv kontrollkäik  kaubanduskeskustesse.