Valitsus lisas kuue tervisekeskuse rajamise investeeringute kavva

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks heaks viie esmatasandi tervisekeskuse ning ühe maakondliku tervisekeskuse lisamise investeeringute kavasse. 

Valitsus kiitis heaks Võru, Jõgeva, Kärdla, Keila ja Maardu esmatasandi tervisekeskuste ning Viljandi maakondliku tervisekeskuse lisamise investeeringute kavasse, aastaks 2023 rajatakse üle Eesti kokku 61 uut tervisekeskust, edastas sotsiaalministeerium.

Valitsuse otsusega lisandus varasemalt planeeritud 55 keskusele veel viis esmatasandi tervisekeskust ja üks maakondlik tervisekeskus. Investeeringute kavasse lisatakse teises taotlusvoorus esitatud projektid esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks seni veel katmata maakonnakeskustesse Võrus, Jõgeval, Kärdlas ning tõmbekeskustesse Keilasse ja Maardusse. Kahe taotlusvooru tulemusel tulevad tervisekeskused kõikidesse maakonnakeskustesse.

Samuti lisatakse investeeringute kavasse projekt maakondliku tervisekeskuse ehitamiseks Viljandisse, kus sotsiaalministeerium ja riigile kuuluv Viljandi haigla viivad läbi paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise pilootprojekti.

„Suure regionaalse investeeringuna valmib juba lähiaastatel üle Eesti tervisekeskuste võrk. Kaasaegsetes tervisekeskustes hakkavad üheskoos tööle mitu perearsti ja pereõde, lisaks neile koduõde, füsioterapeut ja ämmaemand ning tulenevalt piirkondlikust vajadusest ka teised spetsialistid,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Tema sõnul toob tervisekeskuste rajamine peremeditsiinis suure muutuse, aitab tugevdada perearstide meeskondi, pakkuda inimestele laiemat ringi teenuseid ja diagnostikavõimalusi. Ka paraneb ministri sõnul nii perearstide omavaheline koostöö ning laiemalt koostöö eriarstide ja teiste spetsialistidega. See aga võimaldab leevendada eriarstide ravijärjekordi.

Projekti abikõlblikke kulusid finantseeritakse 75 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist ning taotlejate omaosalus on vähemalt 25 protsenti. Toetust said taotleda perearstid, kohalikud omavalitsused, haiglavõrgu arengukava haiglad ning eriarstiabi osutajad. 61 projekti kogumaksumus on umbes 173 miljonit eurot, millest struktuuritoetuse summa on ligi 80 miljonit eurot.