Üks üldlaulupidu lõppes, teine algab

Nädalapäevad tagasi lõppes Tallinnas üldlaulu- ja tantsupidu, homme on Sõmerpalus algamas motomeeste laulupidu ja kokkutulek – Sõmerpalu motokross, mida on korraldatud aastakümneid ja mida seitsmendat aastat peetakse Väino Leoki rändkarikale.

Sarnaselt Tallinna laulupeoga on Sõmerpalu laulupeol pikaajalised traditsioonid, mis ulatuvad sügavasse nõukogude aega. Nii nagu laulupidu sai nõukogude ajal uue kvaliteedi seoses uue laululava valmimisega, nii pandi nõukogude ajal alus Sõmerpalu motoklubile toonase majandijuhi Vello Saarmani eestvõttel. Saarman on tunnistanud, et praegustes oludes poleks sellise tehnikaspordiklubi asutamine enam mõeldav – see oleks liiga kulukas. Ent just tänu klubile on praegu Sõmerpalus Põhjamaade suurim sisemotohall Adrenalin Arena ning tänu klubile on selle kasvandikud end kirjutanud krossi- ja enduromaailma ajalukku.

Teisalt ei saa öelda, et praegune aeg millegi uue algatamiseks väga vaene oleks. Hea näide on siin muusikafestival „Positivus”, mida peetakse tänavu juba kaheksandat korda väikeses Lätimaa piiriäärses linnas Salacgrivas. See linnake oli aastaid selline koht, mida Eestis kutsutakse „depressiivseks väikelinnaks” ja millest paljud ei teadnud suurt midagi. Nüüd külastab seda festivali mõne päeva jooksul 25 000 inimest ehk samapalju, kui oli Pokumaal külastajaid terve aasta jooksul selle teemapargi kõige parematel päevadel. „Positivus” on tõusnud oma õdusa korraldusega mõne aastaga konkurendiks Viljandi folkloorifestivalile, mida peetakse tänavu juba 22. korda.

Võru folkloorifestivalil on samuti austusväärne ajalugu – 20 aastat, ent kahjuks on selle ürituse korraldus aasta-aastalt alla käinud, mistõttu ohustab seda festivali sama saatus mis möödunud aastal bravuurikalt alustanud, ent tänavu ära jäänud „Linnuse rock’i” festivali. Erinevus on siiski asjaolu, et kui Võru folk on suures osas maksumaksja rahaga kinni makstud, siis „Linnuse rock’i” festivali korraldas Jüri Luik oma kulu ja kirjadega. Nagu nüüd selgus, jäi tal veidi puudu.