KÜLASKÄIK • Europarlamendi saadik Kristiina Ojuland viibis eile terve päeva Võrumaal, alustades päeva Võru linnapea Jüri Kaveri kabinetis ning lõpetades Parksepa keskkooli külastuse ja Võru linnapea vastuvõtuga Kandles.

Vahepeale jäid külaskäik Põlvasse Marta raadiosse „Võru linnatunni” saatesse, edasi järgnes külaskäik Võru Kesklinna gümnaasiumi, siis Parksepa keskkooli ja lõpuks Võru juustutehasesse.

Üks eurosaadiku sõnavõttude põhiteemasid oli rahvusvaheline võltsimisvastane lepe ACTA, mille Ojuland väitis olevat probleemse ja mida Euroopa riikide parlamendid suure tõenäosusega ei kinnita. Nagu Ojuland rääkis eile oma esinemistel eri asutustes, on ACTA-le suur vastuseis juba Euroopa Parlamendis. Näiteks liberaalide fraktsioon, kuhu Ojuland Reformierakonna liikmena kuulub, on ACTA-le vastu. „Me ei tohi võtta iga tavainimest kui potentsiaalset kurjategijat,” tõi Ojuland välja ühe olulisema argumendi ACTA vastu.

Teine teema, millel Ojuland pikemalt peatus, oli Euroopa Liidu ja USA vaheline reisijate nimekirjade kontrollimise leping, millega USA soovib viieks aastaks juurdepääsu nende isikute andmetele, kes on USAs käinud. See puudutab muu hulgas juurdepääsu registritele. „Meie fraktsioon on parlamendis sellele vastu,” ütles Ojuland, „sest see on vastuolus Euroopa Liidu õigussüsteemiga.”

Võru linnapea Jüri Kaveriga kohtudes tundis Ojuland huvi tööpuuduse ja õpetajate streigi kohta, samuti küsis Võru linna võlakoorma kohta. Lisaraha leidmise võimaluste kohta ütles linnapea Jüri Kaver, et näiteks gümnaasiumide sulgemine kulusid oluliselt kokku ei hoia, kokkuhoid tuleks põhikoolide sulgemisest. Kaver lisas, et üritab Eestisse tuua Saksa energiagiganti Danpower GmbH, kes on seni jäänud Võru Soojuse erastamise suhtes äraootavale seisukohale, ent peatselt on kavas välja kuulutada uus enampakkumine.

Ojuland peatus ka Kreeka teemal, selgitades, miks Euroopa riigid vaatamata kõigele Kreekat toetavad. Näiteks eile avalikustas majandusleht Financial Times ülisalajase aruande, mille järgi ei piisa Kreekale äsjaeraldatud 300 miljardist eurost, vaid Kreeka vajab veel suuremaid summasid.
„Kaua võib? Miks me seda teeme?” küsis Ojuland ja vastas samas, et kui seda ei tehtaks, toimuks Kreekas poliitiline pööre ja režiimi vahetus. See võib omakorda viia äärmuslike poliitiliste jõudude tulemiseni võimule, mille mõjud Euroopale võivad olla saatuslikud. Kreeka pole olnud kogu aeg demokraatlik riik, veel eelmise sajandi 1970. aastatel valitses seal sõjaline režiim.

Ojuland rääkis, et Euroopas kardetakse, et nii nagu Hitler tuli võimule majanduskriisi ajal ja suurte lubaduste najal, nii võib juhtuda ka nüüd. Ta tsiteeris president Lennart Merd, kes ütles, et demokraatiat peab kaitsma iga päev: see pole midagi iseenesest mõistetavat. Ühel päeval võib selguda, et Kreeka polegi enam demokraatia.

Ojuland tõi seoses Kreekaga välja kurioosumeid, kus näiteks riik võttis möödunud aastal kohustuse erastada riigiettevõtteid, ent ei suudetud ühtegi erastada. Kui hakati uurima, miks, selgus, et Kreekas puuduvad registrid. Ei saa müüa, kui pole teada, kus ettevõte asub, milline maa ettevõtte juurde kuulub, mis on tema väärtus.

Ojuland tõi välja ka tööpuuduse olukorra, näiteks Hispaanias on alla 25aastaste noorte tööpuudus 50 protsenti, Suurbritannias 30 protsenti. Kui sellises olukorras toimuvad valimised, siis ei toetata enamasti olemasolevat valitsust, vaid tahetakse valida kedagi teist. Kui see teine lubab pudrumäed ja piimajõed kokku, võib võimupööre kaasa tuua ebameeldivaid tagajärgi. Mõnes riigis on seda juba tunda, näiteks Ungaris. Seal on pärast sotsiaaldemokraatide valitsemisperioodi lõppu riigi laenukoormust vähendatud, aga hakatud samas näiteks põhiseadust muutma, tekitades meelepaha ülejäänud Euroopa Liidu riikides. Näiteks on kristlus kuulutatud ainuõigeks usuks riigis. Vaatamata suurele kriitikale ei kavatse Ungari valitsus midagi muuta. Sellised olukorrad teevad teisi Euroopa Liidu riike murelikuks. „Kui Angela Merkel ütleb, et eurotsoon kukub kokku, siis on seal tõsist analüüsi ja muret ka taga,” kirjeldas Ojuland probleeme Brüsselis.

Eesti suhtes oli Ojuland optimistlik. „Meil teist riiki ega kodu pole. Me oleme oma valitsejad ise valinud ja kui on midagi valesti, tuleb neid kritiseerida,” ütles ta Võru kooliõpilastele, „tulevik on meie endi kätes.”

Presidendi küsimusele, miks on Eestis hea elada, vastas Ojuland, et esiteks on Eestis arenenud internetikeskkond ehk e-elu. Elukorraldus on seetõttu lihtne ja mugav, riigi teenused kättesaadavad. teiseks on Eesti väike ning puhas. „Eesti on turvaline, kõik on lähedal,” lisas ta.

Ojulandi Võru-külaskäik on osa tema üle-eestilisest turneest. Üleeile oli Ojuland Põlvas ja Võrust läheb edasi Jõgevale.