Riik tõmbab end koomale valest otsast

Olukorras, kus Eestist voolab tööotsingutel välja üha rohkem inimesi, on selge, et riigile laekub vähem maksuraha ja seetõttu on vaja riiki hakata koomale tõmbama. Senine praktika, kus reformide sildi all kärbitakse riiki väljaspool Tallinna, näitab, et kokkutõmbamist on alustatud valest otsast.

Lisaks riigi poolt peale surutud munitsipaalkoolide kokkutõmbamisele ja sulgemisele Võrumaal tulevad üksteise järel teated, kuidas maakonnas suletakse riigikoolid. Nii kutsekool Vana-Antslas kui ka internaatkool Vastseliinas on seni aidanud neil asulatel elu sees hoida. Koolide sulgemisega kaob kokku sadakond töökohta ja kuivõrd maapiirkondades on niigi raske tööd leida, jäävad need inimesed kas töötuks või lähevad tööotsingutel välismaale. Lahkujatele lisanduvad mõne aja pärast perekonnad ja sugulased, mistõttu on riigi altpoolt kokkutõmbamisest saanud viitsütikuga pomm, mille tagajärjed avalduvad alles aastate pärast. Tulevikus pole võimalik enam ka suure raha eest inimesi meelitada tagasi nende endistesse elukohtadesse. Koju tagasi pöörduvad ainult need „talendid”, kes soovivad Eestis odavalt prassida ja omal nosu täis võtta ning sedagi vaid nädalavahetustel.

Riigi kokkutõmbamist tuleb alustada ülalt. Selle asemel et kaotada maapiirkondades elu sees hoidvaid riigiasutusi, tuleks kärpida Toompeal Riigikogu liikmete arvu. Kui Eesti elanike arv pidevalt väheneb, pole mingit õigustust, et pealinna ametnikud laiutavad üha suurematel ja kallimatel pindadel. Kuni paljud Eesti elanikud on näljas, mõjub lausa karikatuursena riigiametnike janu maailma kalleimate ametiautode järgi, mida ei saa endale lubada isegi mitu korda rikkamad soomlased.

Riigikogu eelarve on ligi 21 miljonit eurot, millest tulenevalt on ühe Riigikogu liikme ülalpidamiskulud üle 200 000 euro aastas. Ainuüksi ühe Riigikogu liikme pealt kokku hoitava raha eest saaks maapiirkonnas säilitada kümneid ametikohti. Kuni riiki tõmmatakse kokku alt, ei jää varsti enam alles kedagi, kelle üle Toompeal valitseda.