Möödunud nädala lõpus korraldati Juliia Dmytrenkole MTÜ Saagu Parem ruumides lahkumispidu, kus vahetati meeneid, räägiti juttu ja veedeti ühiselt aega. Fotol vasakult: Iti Toom, Alina Sharlai, Juliia Dmytrenko, Marja Viiberg, Tiina Hussar, Mariia Puryk, Piret Haljend ja Marju Õunpuu. Foto: AIGAR NAGEL

2022. aasta veebruarikuu teises pooles toimus Venemaa vägede sissetung Ukrainasse. Olukord sundis kiirelt tegutsema ning esimese hooga põgenes sõjakoleduste eest hulk kohalikke. Suur osa neist jõudis ka Eestisse, sealhulgas Võrru. 9. märtsil jõudis esimeste evakuatsioonibussidega Võrru ka ukrainlanna Juliia Dmytrenko koos tollel ajal nelja- ja kümneaastase poja Antoni ja Mykhailoga. Ukrainast asuti teele 6. märtsil. Juliia Dmytrenko meenutab, et neid suunasid Poola vabatahtlikud ja nii jõuti Eestisse. Mõne suurema Eesti linna asemel seati end sisse aga hoopiski pisikesse Võrru.

Linnatüdruk maale

Juliia Dmytrenko oli kodumaal pigem linnatüdruk ja elas Kiievi oblasti lähedal. Paigas, mis on neli korda suurem kui Võru. Sõjakoledusi nähti paar nädalat ja kuigi nende piirkonnas aktiivset sõjategevust otseselt parasjagu ei toimunud, oli lastega elu siiski väljakannatamatu ja hirmutekitav. „Meil ei lubatud tulesid põlema panna.