PIDU • Võru 1. põhikooli 220. sünnipäeva pidustused kulmineerusid laupäeval, 20. oktoobril vilistlaste ja õpetajate peoga. Kohale tulid sajad vilistlased ja registreerimislaudade juures paistis kehtivat reegel, et mida vanem lend, seda pikem ka järjekord.

Eriti arvukalt oli esindatud praegu umbes 50aastaste põlvkond. „Mida kaugemale kooliaeg jääb, seda nostalgilisemaks inimesed selle suhtes muutuvad,” ütles kooli staažikas raamatukoguhoidja Maris Kütt.

Õpetajad nägusid ei unusta

Vilistlaste õnneks on õpetajatel tavaliselt suurepärane näomälu. Endine ajalooõpetaja Regina Ausmaa mäletas hästi isegi nüüdseks juba täiskasvanud noori, keda ta viimati nägi viiendas klassis. „Aga te olite ju head lapsed!” märkis Ausmaa seepeale, näidates, et õpetajatele ei jää meelde ainult korrarikkujad.

Mõnel õpetajal oli ka oma salanipp. Muusikaõpetaja Helga Ilves tunnistas, et vaatas enne juubeliüritusi üle nende klasside pildid, kellele ta oli klassijuhatajaks. Kunstiõpetaja Aire Perk oli aga kõik õpilaste tööd alles hoidnud ja nüüd laudadele välja laotanud. Vilistlased käisid ja otsisid oma joonistusi, naerdes ning üllatudes tööde üle, mis neil olid ammu meelest läinud. Kui kunstiõpetaja Perkil inimese nimi kohe meelde ei tulnud, küsis ta: „Kes su klassi head joonistajad olid? Küll sa mul ükskord meelde tuled.”{jcomments lock}

PILDIGALERII