KÜSIMUS–VASTUS • Toomas Hendrik Ilves enam kolmandat korda presidendiks kandideerida ei saa, aastal 2016 tuleb leida uus mees või naine. Kes võiks olla meie järgmine president? Kas Siim Kallas? Või hoopis Jaak Aaviksoo? Aga miks mitte hoopis Navi küla mees Ivari Padar? Aga äkki oleks aeg küps naispresidendi jaoks? Loe, keda pakuvad uueks riigipeaks Kagu-Eesti riigikogulased.

Seekord küsisime järgmisi küsimusi: 1. See ametiaeg jääb praegusele Eesti Vabariigi presidendile Toomas Hendrik Ilvesele viimaseks. Kes võiks teie arvates olla järgmine Eesti Vabariigi president ja miks? Võite pakkuda ka mitut kandidaati. Palun põhjendage oma valikut. 2. Kas te ise oleksite valmis kandideerima Eesti Vabariigi presidendiks? Miks? Miks mitte?

Valdo Randpere (Reformierakond): Eestis on kahtlemata mitu päris head kandidaati presidendi kohale. Minu silmis parim oleks Siim Kallas. Juhul kui tema ei soovi mingil põhjusel kandideerida, ootaksin ma põnevusega, et mõni naiskandidaat võtaks endale julguse kandideerimaks. Ise ei ole aga valmis kandideerima, sest ei ole sellest tööst piisavalt huvitatud.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Aega nime väljakäimiseks on veel väga palju ja spekuleerida sellel teemal ei ole eriti mõtet. Küll sooviks, et uus president julgeks ka ida poole vaadata, sest kontaktidest idanaabriga võiks tekkida kasu Kagu-Eestile.

Olen inimene, kes toetub kahe jalaga maa peale ja ei ole isegi unes näinud, et selline kandideerimine võiks kõne alla tulla.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid): 1. Järgmine Eesti Vabariigi president võiks olla naine. Kas või juba sellepärast, et meie laste ja perepoliitika on väga tagaplaanile ja unarusse jäänud. Teades, et presidendil pole poliitiliste otsuste juures suurt võimu, oleks siiski rohkem võimalust nendele kitsaskohtadele osundada. Usun naiste suuremasse empaatiasse. Tuleb olla rohkem lähedasem oma rahvale. Rohkem korrastada riigi siseelu.

Presidendi roll on loomulikult ka rahvale optimismi ja positiivset meelestatust süstida, kuid praeguse presidendi juures on näha selle institutsiooni eemaldumist rahvast. See on murettekitav sündroom. Presidendiks pakun Signe Kivi. Tal on piisavalt emalikku hoolivust ja ka teistes valdkondades on ta tubli.

2. Ise ei kandideeriks, sest minust on palju paremaid kandidaate.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Senised Eesti Vabariigi presidendid on kõik olnud omanäolised, saanud ametis hästi hakkama ja andnud oma panuse Eesti arengusse. Olen täiesti kindel, et ka järgmisena ametisse valitav mees või naine saab olema hea president.

Eestis on mitmeid häid ja tarku inimesi, kes sobiksid kandideerima järgmiseks Eesti Vabariigi presidendiks. Et saada valituks, peab igale poliitilisele ametikohale kandideerija vastama minimaalselt kolmele tingimusele: 1) ta peab olema ametikohale vastava karisma, elukogemuse, iseloomuomaduste ja ettevalmistusega; 2) ta peab ise tahtma kandideerida ja olema valmis pühenduma;  3) ta peab valimistel kokku saama vajalikud hääled.

Mina ei vasta ühelegi eelmainitud kriteeriumile ega unista presidendiametist.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Palju oleneb Reformierakonna edasisest saatusest ja tulemustest kohalikel valimistel järgmise aasta sügisel. Kui „oravatel” läheb hästi, siis püütakse Kadriorgu sokutada euromeest Siim Kallast. Ent välistatud pole ka Andrus Ansipi kandidatuur. Pärast peaministriametit on raske suurest võimust loobuda. Mulle tundub, et Ansipil ambitsioone jätkub. Muidugi võib juhtuda ka nii, et Kallas mängib Ansipi nurka. Ent selleks on talle tarvis Edgar Savisaare abi. Pole välistatud Reformierakonna ja Keskerakonna lähenemine ning IRLi üle parda heitmine. Kui aga Reformierakonna rahastamise skandaal mingil põhjusel jätkub ja tulevad uued paljastused, on olukord teine.

Kindlasti pole ka Indrek Tarand oma unistust presidendiks saada maha matnud. Eks ta praegu kuulab Brüsselis maad ja valmistub hüppeks. Küsimus on selles, kes teda toetab. Jälle muutub kaalukeeleks Savisaar ja Keskerakond. Pole välistatud ka naispresidendi variant. Miks mitte Kadri Simson, näiteks?

2. Küsimusele presidendiks hakkamise kohta saab vastata siis, kui ettepanek tehtud. Meil võib kõne alla tulla ka päris ootamatuid variante. Ambitsioonikaid noori mehi ja naisi meil jätkub. Kindel on see, et niinimetatud väliseestlasest kandidaati enam ei esitata. Leedus, Lätis ja Eestis on see ajalooperiood vist igaveseks seljataga.

Minu isiklik arvamus on aga selline, et presidendist võiks Eesti üleüldse loobuda. Tema roll on väike, kulud aga suured. Aitaks parlamendist ja peaministrist.

Rein Randver (SDE): Vabariigi presidendid on läbi aegade oma ülesannetega hästi hakkama saanud. Olen kindel, et Eesti saab ka uueks ametiajaks hea riigipea. Mina see kindlasti ei ole.

Urmas Klaas (Reformierakond): Presidendi valimiseni on veel mitu head aastat aega, seetõttu on üllatav, et Võrumaa Teataja juba praegu teema üles võtab. Arutada sel teemal võib ikka, kuid nimedega spekuleerimist ma ette ei võta. Vabariigi president peab olema üle päevapoliitikast, ta peab olema meie rahva moraalne liider, aktsepteeritud nii kodu- kui ka välismaal. Mida väiksem rahvas, seda olulisem on minu meelest riigipea tähtsus. Seepärast peab meie riigipea suutma mõjutada oma ideede ja ärksa vaimuga nii Eestit kui ka Euroopat.

Ülo Tulik (IRL): Vanarahvas küll ütleb, et ennustamine on tänamatu tegevus, aga küsimus on huvitav ja miks mitte seda teha. Neid inimesi, kes selle ametiga hakkama saaksid, on kindlasti mitmeid, aga minu eelistus kuulub meie praegusele haridusministrile Jaak Aaviksoole. Tegemist on tõelise riigimehega ja seda sõna kõige paremas tähenduses. Kindlasti kerkib valimiste ajaks ka teisi kandidaate ja miks mitte ei võiks sellele kohale jõuda ka Ivari Padar? Ehk ongi meile vaja maamehest presidenti, kes iga oma rakuga tunnetab maaelu tähtsust ja vajalikkust. Tunnetan igapäevases töös, et maalähedase mõtteviisiga inimesi on vähe nende hulgas, kes langetavad riigi jaoks olulisi otsuseid. Arvan siiski, et see isik tuleb nende hulgast, kes on täna poliitilisel maastikul silmapaistev isik, ja ei pea väikseks ka Siim Kallase võimalusi sellele ametikohale jõudmiseks. Eks aeg annab arutust, aga selles osas suuri üllatusi minu arvates tulemas ei ole.

Kalvi Kõva (SDE): 1. Aega on selle kiire asjaga. Uus president valitakse alles 2016. aastal. Küllap jõuab veel mõelda, kes oleks parim kandidaat sellele kohale. Hoiduksin kandidaatidega spekuleerimisest: ajalehe vahendusel väärikatele inimestele kandideerimisettepanekuid ei tehta.

2. Presidendiks võib kandideerida Eesti kodanik, kes on vähemalt 40 aastat vana. Mina pole veel 40 täis. Nii et vara on veel öelda.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Kõigepealt – pooldan väga presidendi otsevalimist rahva poolt. Eesti on juba üle 20 aasta vaba, demokraatlik riik, kus rahval peaks olema võimalus oma tahet vabalt väljendada. Muidugi – selleks on vaja seadusemuudatust. Kahjuks puudub selles osas kõikide erakondade poliitiline tahe. Miks seda ei soovita, see on ka rahvale mõtlemise koht!

Olen arvamisel, et laseme praegusel presidendil veel rahulikult oma tööd teha. Keegi meist pole üliinimene, aga väärikaid kandidaate nii naiste kui ka meeste hulgas on Eestis küllalt. Kindlasti nad ka õigel ajal esitatakse. Vaatamata meie maskuliinsetele mõttestampidele on Eesti võib-olla valmis ka naispresidendi valimiseks, aga seda näitab aeg.
Teisele küsimusele ma ei pea oluliseks vastata.

Priit Sibul (IRL) ei vastanud.