Aidakem Võrumaa spordiveterane

Võrus lõppesid pühapäeval Eestimaa talimängud, mida korraldatakse iga nelja aasta tagant Eesti eri paikades ja kus osales mitu tuhat inimest üle vabariigi. Spordil on tähtis roll inimeste arendamisel ning vaba aja veetmisel, mistõttu on põhjust tähelepanu pöörata teiste seas spordiveteranide tegemistele. Nagu selgub, on Võrumaa spordiveteranide olukord pehmelt öeldes täbar.

Elus kipub olema nõnda, et sportlasi on vaja ainult niikaua, kuni nad au ja kuulsust toovad. Pärast aktiivse võistlustee lõppu pole neid enam kellelegi tarvis. Selline mõte jäi kõlama nädal aega tagasi Võru uues ja uhkes spordikeskuses toimunud MTÜ Võru Spordiveteranide Koondise üldkoosolekult, kuhu oli kohale tulnud vaid kümmekond, valdavalt vanemaealist inimest. Häda on suur, sest pikki aastaid koondist juhtinud 65aastane spordiveteran Kalev Värnik on otsustanud tervislikel põhjustel ameti maha panna ja tema asemele on raske kedagi leida. Nädal tagasi toimunud koosistumisel igatahes sobivaid inimesi Värniku asemele ei leitud.

Spordiveteranide leigust ühingu tegemistes kaasa lüüa võib mõista, sest kui ühingul ikka raha ei ole ürituste korraldamiseks, ja üritusi ei toimu, siis kaotab osalemine mõtte. Paratamatult tekkis küsimus, kus on nüüd kõik need Erki Nooled ja Andrus Värnikud, kelle tegemisi on Võrumaa varem toetanud ja kellele Võrus tuul tiibadesse puhutud. Miks nad pole tagasi Võrus oma tänuvõlga kustutamas? Sellele küsimusele koosolekul vastust ei saanudki, selgus vaid, et Nool ja Värnik on nii kõvad tegijad, et neile ei kõlba enam Võrru nägu näidata.

Leigus spordiveteranide tegemiste suhtes on seda kummalisem, et Võrumaa on olnud aastaid Eesti tippspordi taimelava. Lisaks juba mainitud Noolele ja Värnikule on siit sirgunud judokas Andres Lutsar, võrkpallurid Jaan Gutmann, Raivo Jeenas ja Avo Keel, suusatajad Raul Olle ja Kaija Vahtra, motosportlased Väino ja Avo Leok. Spordiveteranid on olnud noortele eeskujuks, aidakem siis neil leida raha oma tegevuse jätkamiseks.