Praegune kallis elekter on sundolukord pärast mitukümmend aastat kestnud vana rasva peal liugu laskmist.

Nagu rääkis üleeile Tartus ajakirjanikele elektrivõrkusid haldava firma, Eesti Energia tütarettevõtte OÜ Elektrilevi juht Tarmo Mere, oli Eestis 15-20 aastat selline periood, kus elektrivõrkudesse ei investeeritud. Need olid nõukogude aja lõpu ja taasiseseisvumise alguse aastad, mil kasutati vanu, 1970. aastatel loodud võrkusid, ning neid ei uuendatud. 15-20 aastat investeerimispausi elektrivõrkude uuendamisel tähendas tinglikult aga Eesti iseseisvumise hinda ja see tuleb nüüd tarbijatel mitmekordselt kinni maksta. Elektrivõrkude kaasajastamiseks tuleb praegu investeerida vähemalt 100 miljonit eurot aastas, mis toob endaga kaasa kõrgema võrgutasu. Laenu elektrivõrkude uuendamiseks ei võeta, kuna laenud tuleks omakorda lastel kinni maksta, selgitas Tarmo Mere. Uuendamiseks investeeritakse kogu Elektrilevi kasum, mis on suurusjärgus 50 miljonit eurot aastas.

Vajadus võrkudesse investeerida tuleneb omakorda kaasaegsetest nõuetest. Esiteks on inimesed oma kodudesse soetanud mitmeid elektriseadmeid, mis nõuavad püsivat pinget ja märksa suuremat voolutugevust kui varem. Kui praegu on tavaline, et kodudes on elektrilised veekeetjad, pesumasinad ja pliidid, siis ligi 40 aastat tagasi rajatud elektrivõrkude puhul polnud nende kasutamist ette nähtud. Siis tähendas elekter kodudes põhiliselt lambipirnide põletamist ning külmutuskapi ja televiisori sisselülitamist. Võimsamad elektriseadmed nõuavad paremaid ühendusi, mistõttu asendab Elektrilevi kõik vanad traadid kaablitega. Keskpingekaablid paigaldatakse edaspidi maa alla, mis vähendab oluliselt suurte elektrikatkestuste arvu.

Uute kaablite rajamine vähendab omakorda elektrikatkestuste arvu ja see on oluline, sest tänapäeva inimene on muutunud nõudlikuks katkestuste ning muude elektriavariide osas. Kui 2005. aasta jaanuaritormis venisid katkestused kohati kolme nädala pikkuseks, siis möödunud aastal suudeti katkestused likvideerida mõne päevaga.