UUDISED

• Homme ja ülehomme saab valida, kas see on mõistlik plaan •

LOOGIKAVASTANE • Eile hommikul kogunesid Võru valla saali murelikud vallajuhid, et arutada valitsuse plaani sundliita Võrumaa seitse valda: Antsla, Urvaste, Sõmerpalu, Võru, Lasva, Vastseliina, Orava. Selle tulemusena tekiks hiigelsuur omavalitsus 15 788 elanikuga. Sellise omavalitsuse ühest otsast teise oleks linnulennul 65 kilomeetrit. Võru linngi ei ole nii suur.
Võru, Lasva ja Sõmerpalu vald tegid mullu ära suure töö, 2016. aasta lõpus kirjutati alla ühinemisleping ning sellega oleks tekkinud 8300 elanikuga vald. Valitsus soovib nüüd tekitada seitsmikvalla, sest Antslas ja Urvastes ning Vastseliinas ja Oraval ei ole ühinemiseks vajalikku 5000 elanikku.

Vallajuhid olid mures, sest nii suure omavalitsuse juhtimine on võimatu. Võib ennustada, et sellises seitsmikvallas on volikogu töö pärsitud arvamuste erisusest ning otsused jäävad langetamata. Seda ei ole tarvis kellelegi.

Võib ju olla tore, kui urvastelane ja oravalane saavad tõdeda, et elavad ühes vallas, kuid mitte enamat. Seitsmikvalla teke võtab ära võimaluse liituda Antslal ja Urvastel, milleks on lootust. Siin-seal on nõupidamistel riigiministri Mihhail Korbi suust kuuldunud, et üle tosina erandeid ei tule.

Vallajuhid rõhutasid, et kõik inimesed tuleksid homme ja ülehomme küsitlusele. Osaleda saab ka elektrooniliselt. Mõelge loogiliselt ja vastake kindlasti küsitlusele!

ELAMISE KUNST • Juba 1970. aastast treeneriametit pidanud Helju Rakaselg sai Eesti Kergejõustiku Liidult tunnustuse, õnnitluse 65 aasta juubeli puhul.

 Enne treeneriametit töötas Helju Rakaselg Tartu Maarjamõisas kardioloogiaosakonnas. Spordiga on ta rohkem kui sinasõber olnud lapsepõlvest saati. „Olen lapsest peale sporti teinud. Kõige rohkem meeldisid kaugushüpe ja mitmevõistlus,” seletab Helju Rakaselg. Nendel aladel on naine paljudel võistlustel käinud ja hulgaliselt medaleid koju toonud.

Kui paluda Helju Rakaseljal võrrelda treeneritööd tänapäeval ja siis, kui ta alles alustas, saab vastuseks, et tollal oli ta ikka õpipoiss ning küsis vanematelt ja targematelt nõu, nüüd võib aga ka ise nõuandja rollis olla. „Teooria on üks ja praktika hoopis teine. Mitte ühtegi last ei saa treenida identselt samas rütmis teisega. Kõik on erinevad ja vajavad omamoodi lähenemist,” seletab Rakaselg. Kõige parematest on meelde jäänud Marje Nurk, kes on tuntud sprinteri ja tõkkejooksjana ning saanud väga häid tulemusi.