UUDISED

Kohtumise põhjus

Reedel, 17. märtsil kohtusid Antslas volikogu saalis riigikogu liige ja lairiba toetusrühma juht Andres Metsoja ja Antsla volikogu esimees Kurmet Müürsepp. Mõlemad mehed kuuluvad IRLi ridadesse. Möödunud aasta lõpul toimunud valitsuse vahetus tõi uuesti päevakorda „viimase miili” teema ehk selle, kuidas viia kiire internetiühendus kõigini, ka kõige kaugemates metsakülades asuvate majapidamisteni. Andres Mets-oja sõnul jätkatakse omal ajal Juhan Partsi algatatud suure projektiga, mille eesmärk oli paigaldada baasvõrgukaablid maa sisse, selle aasta lõpuks peaks saama kogu Eesti kaetud. Teine küsimus on, kuidas jõuda kõigi majapidamisteni. Andres Metsoja jagas Pärnu maakonnas tehtud projekti kogemusi, Kurmet Müürsepp infot Võrumaa kohta.

Probleemi olemus ja Pärnumaa kogemus

Sõnal „lairiba” ei ole kindlat ja kokkulepitud tähendust. Paljudes riikides defineeritakse lairibaühendust andmeedastuskiiruse järgi Mbit/s, et teatud kiirusest suuremat kiirust võimaldav internetiühendus on lairibaühendus, nõrgemad ühendused aga mitte. Olukord internetiühendusega Eestis on siiani olnud ebaühtlane. On piirkondi, majapidamisi, metsatalusid, kuhu kiire internetiühendus ikka veel ei jõua, põhjuseks on põhivõrguga liitumise tasu. Isegi kui kaabel läheb piltlikult öeldes aia tagant mööda, tuleks liitumiseks maksta tuhandeid eurosid.

MUUDATUSED • Maanteeamet tutvustas eelmisel nädalal Võru maavanemale ja Võrumaa Omavalitsuste Liidule ühistranspordi korraldust pärast maavalitsuse sulgemist – valdadel on võimalik valida nelja variandi vahel, kuidas edaspidi ühistransporti korraldatakse. Maavanem nimetab aga tulevikku ebaselgeks.

Maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Kirke Williamsoni sõnul on omavalitsustel võimalik liituda olemasoleva ühistranspordikeskusega või luua oma keskus, teatud tingimustel võivad ühistransporti korraldada ka ühinenud omavalitsused. Kui ükski variant nendest kolmest omavalitsustele ei sobi, hakkab avalikku liinivedu korraldama maanteeamet ise.

„Võru maakonna sõitjate vajaduste eest hakkavad rääkima Võrumaa enda vallad,” lausus Williamson. „Vallad peavad teadma, kuidas nende inimesed soovivad liikuda ja vastavalt sellele tuleb teha ka liinivõrk.”

Kas logistik teeb liinivõrgu Võru linnas või mujal, pole tema sõnul niivõrd oluline kui see, et vallad annaksid õige sisendi, kuidas valla elanikud soovivad liikuda. „Kui õiget infot ei ole, ei ole võimalik kujundada ka liinivõrku, mis vastaks reisijate ootustele,” lisas Williamson. „Kindlasti jääb Võrumaale ühistranspordispetsialist alles.”