UUDISED

Osulas töötab Euroopa nüüdisaegseim graanulitehas

Osula Graanuli korstnatest paiskus pühapäeval õhku veeaur, hiiglasliku kuivatustrumliga eraldatakse 40 protsenti puidu niiskusest.  Graanul Investi juht Jaano Haidla näitab tehase territooriumist tehtud droonifotot, ettevõtte Varese külas asuv üheteistkümnes tehas koondab kogu senise oskusteabe ja on tänapäevaseim kogu Euroopas. Fotod: ANDREI JAVNAŠAN/ FOTOSFERA

• Euroopa suurim graanulitootja plaanib saavutada sel aastal täisvõimsuse •

PILDIGALERII KOHALIK TOOTJA • Veidi rohkem kui aasta tagasi Osulasse 25 miljoni euro eest rajatud graanulitehas on Euroopas ajakohaseim. Aktsiaseltsi Graanul Invest juhatuse liikme Jaano Haidla sõnul plaanib tehas tänavu saavutada oma täisvõimuse – 300 000 tonni graanuleid aastas.

„Osula tehas on Graanul Investile kuuluvast 11 tehasest viimane ning siia on koondatud ettevõtte kogu varasem oskusteave,” lausus Haidla. „Selliseid tehaseid ei saa poest osta, seadmed on küll ostetud, näiteks Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Eestist, kuid tehas tervikuna on valminud meie endi peas.”

Osula tehases töötab 33 inimest, neist kõik on Võrumaa elanikud, pooled seejuures Sõmerpalu valla elanikud. Ainult tehase direktor Margus Milk elab Tartumaal.

Euroopas esimene, maailmas teine

Graanul Invest on Euroopa suurim graanulitootja, maailmas on toodangumahult suurem ainult USA firma Enviva LP, kelle toodang on Eesti firmast kolmandiku võrra suurem.

Haidla: Puiduturul tervikuna madalseisu pole

Kuigi Osula Graanuli tootmine on suures osas mehhaniseeritud, töötab tehases 33 inimest, kellest pooled on Sõmerpalu valla inimesed.                                             Foto: ANDREI JAVNAŠAN/ FOTOSFERA

• Osula Graanul müüs mullu 24 miljoni euro eest ja teenis üle miljoni kasumit •

• Puiduturg ei ole vastupidi üldisele arvamusele tervikuna madalseisus, hindas ASi Graanul Invest juht Jaano Haidla. Madalseis on tema sõnul suhteline, sest nõudlus ja metsamaterjali kokkuostuhinnad on sektorite kaupa erinevad.

Kuigi männipalgi kokkuostuhind on viimaste aastate ühel madalamal tasemel, ei saa Haidla sõnul üldises plaanis vaadata ainult ühe metsandussektori komponendi hinda.

„Tooksin võrdluseks saiaküpsetamise: see koosneb jahust, veest, suhkrust ja pärmist,” tõi Haidla näite. „Kui suhkru hind on maailmaturul kõrge, ei kergita see siiski veel saia hinda, sest teiste komponentide hinnad võivad samas olla madalad.”

Metsaomanik saab tema sõnul samuti realiseerida nii okaspalki, vineeripakku, paberipuud, küttepuud kui ka võsa – metsandusturule üldise hinnangu andmiseks saab seega võrrelda ainult kogu sortimendi hindasid.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD