Kergitame uhkusega kaabut Põlva abipolitseinike ees, kelle vabatahtlik tegevus pälvis siseministri tunnustuse.

Millega põlvakad silma paistsid, räägib abipolitseinike koordinaator Rainer Rahasepp.

„Tõepoolest, Lõuna prefektuuri 2015. aasta ülivõimas tegija abipolitseinike valdkonnas on Põlva abipolitseinike rühm. Aastaga läbiti märkimisväärne noorenduskuur, lisandus aktiivsust ja mitmekülgsust. Mõtle vaid, kõige nooremad neist on alles 18-aastased noormehed. Rühm suurenes aastaga seitsme inimese võrra ning väga suurele liikmeskonnale vaatamata olid kõik 46 Põlva abipolitseinikku töösse rakendatud - nulltunniga ei olnud neist ühtki,“ rõõmustas Rahasepp vabatahtlike aktiivsuse üle.

Ta lisas, et Põlva abipolitseinike panus ei piirdu üksnes patrullimisega, vaid ka näiteks piirkonna- ja noorsoopolitseinike töös ning maastikuotsingutel.

„Värvikaid fakte nende kohta jagub. Näiteks toimetasid Põlva abipolitseinikud mullu kevade Mammaste lasteaed- koolis, kus andsid noortele ratturitele koolitustunde ja viisid läbi praktilise sõiduõppe. Kas teadsite, et ka Põlva politseijaoskonna sotsiaalmeedia lehte toimetab abipolitseinik? Või seda, et Põlva vabatahtlike eestvedamisel antakse teistele abipolitseinikele ja isegi pärispolitseinikele näiteks tulirelvaõpet,“ päris Rahasepp.

KOOLIPÄEV TEADUSEGA • Teaduspäeva juhatas teemaga „Nähtav ja nähtamatu religioon meie ümber” sisse Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule doktorant ning usundiloo seltsi juhatuse liige Katre Koppel.

„Eestit peetakse üsna usukaugeks maaks, aga kui vaadata pühasid, siis näeme hoopis muud,” toob Koppel näite. „Seda, kuidas inimesed mõtestavad religiooni oma kodudes, me loomulikult ei tea. Küll aga on tihti näha seda, kuidas eestlased peavad pühi. Eesti kontekstis on pühade pidamine kõige ilmsem Setumaal,” räägib Koppel. Veel selgitab Koppel, et praegu ei ole Eestis eesotsas ühtegi institutsiooni, kes kõike juhiks või meid kindla usu poole suunaks, seetõttu võivad usud isegi perekonnas erinevad olla ning see on täiesti tavapärane ja normaalne.