Menu

.      

Riigi sünnipäeva kontsertaktusel hingas saalitäis Võrumaa inimesi ühes rütmis

Nädala alguses Kandles toimunud vabariigi aastapäevale pühendatud kontsertaktuse lavastus oli sedavõrd muljetavaldav, aplaus nii tormiline, et kohe-kohe oleks saalitäis rahvast püsti tõusnud … See ajendas meid kohe pärast eesriide sulgumist kõiki esinejaid ja juhendajaid ühispildile paluma, et neid näidata kümnetele tuhandetele Võrumaa Teataja lugejaile. See on meie tulevik. Hingepugeva kavaga tuli välja Võru draamastuudio juhendaja, Vastseliina lähistelt pärit Agur Seim. Tema kavandatud õhtu teema viis külalised ajarännule, mille käigus meenutati meie esivanemate elutarkust ja mõttepaindlikkust selles, kuidas videvikutunnil lasta pereringis lugudel möödunud aegadest liikuda sujuvalt olevikust tulevikku, samal ajal silmsidet ja toetavat kätt tundes.  Võru muusikakooli keelpilliorkester Jaan Randvere juhendamisel ja mullu sügisel edukalt rahvusvahelisel konkursil „Lauluragin 2015” esinenud mudilaskoor Ritsik, mida juhendasid Maire Nirk ja Kersti Juurma, sõlmisid mõttelõngad kauniks soojaks tervikuks, mis lõppes vanaisa kiiktoolis kiikuva Oliver Keele lauluga.     Foto: ANDREI JAVNAŠAN• Maavanema ja omavalitsuste liidu juhatuse esimehe vastuvõtt 22. veebruaril Kandles puges hinge •

PILDIGALERII EESTI 98 • Esmaspäeva, 22. veebruari õhtul toimunud Võru maavanema Andres Kõivu ja Võrumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimehe Mailis Kogeri vastuvõtt ja kontsertaktus Eesti vabariigi 98. aastapäeva tähistamiseks tõi Kandlesse täissaali.

Piduliku õhtu juhatas sisse maavanema Andres Kõivu kõne.

„Võrumaa oli üks maakondadest juba 98 aastat tagasi, ka veerand tuhat aastat tagasi. Oleme küll teiste maakondadega võrreldes pealinnast kaugel ja majanduslikult anname hetkel vaid pisut enam kui protsendi Eesti rahvuslikust kogupanusest, kuid Võrumaa roll ja rikkus Eestis on teistsugune. Seda ei saa mõõta rahas ning seda pole võimalik meilt ka ära võtta.

Võib öelda, et Võrumaa on seest suuremgi kui väljast. Kapitalistlikus maailmas mõõdetakse rikkust sisemajanduse koguproduktiga, aga kui mõõtmisele tuleks kultuuripärand või looduslik mitmekesisus, oleksime esindatud raskekaallaste ridades,” ütles Andres Kõiv.

Andres Kõivu sõnul julgustab see kõik kindlalt väitma, et Võrumaa on ja jääb. Ka pärast haldusreformi.
„Haldusreform toimub kontekstis, kus Võru maakonna rahvaarv väheneb igal aastal üle 400 inimese. Võru linna kui maakonnakeskuse rahvaarv kahaneb suhtarvudes keskmisest vallast kiireminigi. See pole ainult Võru linna probleem – samalaadne on olukord mujalgi maakonnakeskustes. Ometi me teame, et Võru linn on kogu maakonna süda. Isegi kui me tahame erinevates piirkondades uskuda, et oleme autonoomsed keskused, on Võru maakond ikkagi üks toimepiirkond, mille erinevad teenused ja valdkonnad on otsapidi põimitud kokku just Võru linnas.”

20 PÄEVA ENIMLOETUD