• Kagu-Eestis piisaks ainult Lõuna-Eesti haiglast •

TERVIS • Kesknädalal oli Võru gümnaasiumis teaduspäev tervisest ja selle hoidmisest, mille juhatasid sisse maavanem Andres Kõiv ja gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits.

Meditsiiniline inforuum Teemal „Pilguheit meditsiinilisse inforuumi” rääkis akadeemik Toomas Asser, Eesti teaduste akadeemia bioloogia, geoloogia ja keemia osakonna juhataja, Tartu ülikooli närvikliiniku juhataja, neurokirurg. Toomas Asser võrdles inimese aju Linnutee lõpmatuse ja tähtede rohkusega. Nii palju on infot ja raske on üheselt öelda, kas rohkem ja rohkem infot on parem?

Kui ajateljel pikk-pikk samm tagasi astuda, siis kestis üks tehnoloogiapõlvkond mitu inimpõlve. Sadakond aastat tagasi püsis üks tehnoloogiapõlvkond ühe inimpõlve, kuid nüüdisajal peab üks inimpõlvkond suutma kohaneda ja ühte jalga käia mitme tehnoloogiapõlvkonnaga.

{fcomment}

KÜTTEPERIOOD • Kindlasti on mugavam elada keskküttega korteris, kus välistemperatuuri järgi köetakse radiaatorid mõõdukalt soojaks. Siiski on palju eeliseid ahiküttega elamispinnal. Mõnus on reguleerida toatemperatuuri oma vajaduse kohaselt, nautida puude praksumist ja elavat tuld. Missugust hoolt ja vaeva aga mainitud hüved nõuavad?

Enamasti mõõdetakse küttepuid ruumimeetrites. Üks ruumimeeter tähendab ühe kuupmeetri suurust õhuvahedega tihedalt laotud riita. Sama mahu juures annab rohkem soojust raskem puit. Heaks näiteks on kasepuu, mis sama mahu juures annab 20 protsenti rohkem soojust kui mänd ning 35 protsenti rohkem soojust kui haavapuu. Suure mahukaaluga puidu hind on kallim, aga kokkuvõttes on küttematerjal odavam, sest kütteväärtus on kõrgem.

Oluline on, et küttepuu oleks kuiv. Kuiva küttepuu niiskus on kuni 20 protsenti. Märg küttepuu soodustab korstnas pigi tekkimist. Koldetäis märga puitu võib sisaldada koguni kaheksa-kümme liitrit vett, seega põlemisel on temperatuur küttekoldes madal ning põlemine mittetäielik. Märja küttepuu kasutamisel läheb umbes 70 protsenti soojust korstnasse.

{fcomment}