Menu

.      

EESTI ELU

FOTO: V
Jõuluõhtu läheneb iga päevaga ja koduköökides käivad juba ettevalmistused maitsvaks pidulauaks, mille uhkuseks on ikka ja alati hõrk jõulupraad. Traditsioonilise seaprae valmistamine nõuab küll pisut aega ja vaeva, kuid nauditav maitseelamus on seda igati väärt. Kuidas rõõmustada peret ja külalisi aga sellise jõulupraega, mis jätab helge mälestuse ka järgnevaks aastaks? Rakvere tootekategooria juht Heli Sepp pani kirja kõige levinumad apsud ahjuprae valmistamisel ja jagab praktilisi soovitusi, kuidas neist kauge kaarega mööda minna. 
 
Pistad liha külmikust otse ahju
Enne kuumtöötlemist peaks liha umbes tunni toasoojas seisma, et ahju pannes ei toimuks suurt temperatuurimuutust ja praad hästi pruunistuks. Liha võib soovi korral enne kuumtöötlemist hoida külmkapis meelepärases marinaadis umbes ööpäeva.
 
Liha jääb tooreks
Liha valmimisaeg sõltub ahjuprae suurusest, kuid üldjuhul arvestatakse 1 kg liha kohta 90 minutit küpsemisaega. Soovitatav on kasutada lihatermomeetrit või niinimetatud praevalvurit, mis annab märku, kui roog on valmis. Liha on küps, kui terava noa või vardaga torgates ei tule punakat vedelikku. Eralduv vedelik peab olema läbipaistev ja selge.
 
Maitsestad üle
Vürtsid, maitsetaimed ja köögiviljad aitavad prae veelgi pidulikumaks ning maitsvamaks muuta. Samas tasub jälgida, et maitseained ei varjutaks lihatoidu loomulikku maitset, vaid tooksid lihale omase maitse paremini esile ja annaksid juurde soovitud maitsevarjundi. Väga sobilikud maitseandjad on kohalikud maitseköögiviljad nagu küüslauk või mugulsibul. Loomulikult võib lihatüki lihtsalt kokku hõõruda soola-pipraseguga või näiteks sinepi-meeseguga ja lasta enne ahjupanekut veidi seista.
 
Lõikad liiga vara lahti
Enne lahtilõikamist võiks lasta valmis prael 5–15 minutit seista, et lihamahlade liikumine peatuks. Nii ei valgu lahtilõikamisel vaagnale liigset väärtuslikku vedelikku. Liha lõigatakse ristikiudu ka pärast küpsetamist. See lühendab lihaskiude, tehes portsjonitükid õrnemaks ja pehmemaks.
 
Kasutad nüri nuga
Liha lahtilõikamiseks peab olema kindlasti terav nuga, et me ei närustaks lõikepinda. Nuga peab libisema kergelt läbi liha. Nuga on nüri siis, kui sibulat või tomatit lõigates libiseb tera paigast ega tee kohe sisselõiget. Samuti vajab nuga teritamist, kui selle teral on näha täkkeid või muid vigastusi.

Pixabay

Selleks, et maitsemeel areneks ja kiirtoidust ei saaks igapäevane kõhutäide, tuleb lastele armastust täisväärtusliku toidu vastu juba varases eas õpetama hakata.

43 üldhariduskoolis ja 15 lasteaias Daily kaubamärgi all toitlustusteenust pakkuva Baltic Restaurants Estonia AS müügi- ja turundusjuhi Tiiu Endriksoni sõnul muutuvad laste toidueelistused küll vanuse ja tujudega, kuid vundamendi õigeteks valikuteks laovad siiski kodu ja kool. Seetõttu soovitab ta õpetada lastele juba varases eas puhta tooraine olulisust ja kaasata neid toiduvalmistamisesse.

 „Toiduvalmistamine on mänguline protsess, mis kasvatab isetegemise huvi. Meie sooviks on lastele näidata, kuidas valmib toit koolisööklates, millised on meie tervisliku koolilõuna põhimõtted ning ühtlasi õpilastele ka õpetada, kuidas valmistada üks lihtne, maitsev ja tervislik eine,“ rääkis Endrikson.

 Koduse toidu valmistamine arendab maitsemeeli

Mida varem puutuvad lapsed kokku toiduvalmistamisega, seda kindlamalt areneb lapse maitsemeel ning värske ja terviklik toit saab tähtsa osa menüüs. Täisväärtusliku toiduga harjunud lapse puhul on väiksem risk, et ta hakkab ülemäära sageli kiirtoitu eelistama.  „Ka koolitoidus välistavad menüüstandardid igasugused maitsetugevdajad ja soola sisaldavate maitseainete ning erinevate puljongi-, supi- või kastmekontsentraatide kasutamise,“ tutvustas Daily esindaja tervisliku koolitoidu põhimõtteid.

 Ühiskokkamine annab võimaluse arutada toidu päritolu ja tervislikkuse üle

Lapsega köögis aega veetes on võimalik selgitada toidu päritolu ja seda, millised on erinevate otsuste tagajärjed keskkonnale. Mida haritumad on lapsed toidu osas, seda enam on nad valmis sööma midagi tervislikku. „Täisväärtuslik toit sisaldab kasulikke toitaineid ja vajalikul hulgal kaloreid. Lisatud suhkrud praktiliselt puuduvad ja maitsetugevdajaid ei kasutata,“ rääkis koolitoitlustaja tervislikust toidust.

 Lapsed söövad meelsamini enda valmistatud toitu

Lapsi juhib uudishimu. Isegi, kui neile tavaliselt mõni toit ei meeldi, siis ise valmistades on nad seda tõenäoliselt valmis siiski proovima. „Kaasa lapsed õhtusöögi valmistamisesse, lähene loovalt, serveeri toit kunstipäraselt või vaimukalt ja isegi, kui taldrik tühjaks ei saa, siis uudishimust proovib küll iga laps enda kätetööd,“ õpetas Endrikson.

 Toiduvalmistamine aitab õpetada eluks vajalikke oskuseid

Lapsed on uskumatult loovad ja isegi muna katki löömine pannkookide küpsetamiseks ei ole 3-aastasele probleem. „Õpeta lapsele hakkimist, vahustamist, riivimist, munade katki löömist ja toidu segamist ning varsti võidki nautida pühapäevaseid pannkooke voodis. Segamini köök on selle juures väikene ohverdus,“ julgustas Endrikson lapsevanemaid.

 Toiduvalmistamine pakub kvaliteetaega pere ringis

Paljude perede jaoks mööduvad õhtud nii, et lapsed mängivad omaette ja vanemad valmistavad õhtusööki. Koos toiduvalmistamine annab võimaluse suhtlemiseks ja kvaliteetaja veetmiseks. See on kena traditsioon, mida jätkata ka lapse suuremaks kasvades.

Loe veel uudiseid:

  1. Kuidas küsida uuest aastast endale palgalisa?
  2. Hambaarst annab nõu, kuidas jõulukuul hammaste eest hoolitseda
  3. Elektriauto registreerimise eest tuleb tulevikus tasuda vaid 130 eurot
  4. Küünalde põletamisel tuleb jälgida tuleohutust
  5. Mida silmas pidada, kui ees seisab koduvahetus
  6. Nipid, millega kodu hõlpsasti jõulupühadeks ette valmistada
  7. Reformierakond: vasakpoolsed tõstavad makse
  8. Täiskasvanud ei mõista helkuri tähtsust
  9. Autojuhi 5 abilist talvistes oludes sõitmiseks
  10. Millistes reisisihtkohtades küsitakse autot rentides rahvusvahelist juhiluba?
  11. 6 asja, millega peaksid auto liisimisel arvestama
  12. Viis põhjust, miks on lastel oluline spordiga tegeleda
  13. 7 fakti, mida sõidukiomanik peaks teadma kaskokindlustuse kohta
  14. Millised õnnetused kimbutavad enim suvekodusid ning kuidas neid ära hoida?
  15. Külmetushaigusesse nakatumine algab sageli hooletust kätepesust
  16. Uuring: Eesti noored vaatavad järjest vähem televiisorit
  17. Noored kasutavad väikelaenu auto ostuks ja ravikulude katteks
  18. Statistika: milliseid telefone koolilastele tegelikult osteti?
  19. Uuest aastast saab hakata elatist sisse nõudma ka USA-st
  20. Asjatundja annab nõu: mida teha telefoni kadumise või varguse korral?
  21. 6 soovitust iseendale tööandjaks hakkamisel
  22. 28 protsenti Eesti elanikest on tänavu Lätist alkoholi hankinud
  23. Tulevikuprognoos: vaata, kuidas uus tehnika pöörab meie praeguse elu pea peale
  24. Veebikonstaabli seitse soovitust tulevasele nutiseadme omanikule
  25. Hüvasti hirm hambaravi ees! Võimalusi valutuks hambaraviks on mitmeid
  26. Selgus üllatav põhjus, miks iga teine töövõtja läheks konkurendi juurde tööle
  27. Sügis tulemas: kuidas valida lapsele kooliks kirjutuslauda?
  28. Põrandaõlised püksid võivad maja põlema süüdata
  29. Rattakiivri kandmine on sama loomulik kui autos turvavöö kinnitamine
  30. 5 kasulikku nõuannet, et suvine autosõit mööduks muretult
  31. HÜVA NÕU Mida võib töölepingu läbirääkimistel küsida?
  32. Mille järgi valida endale sobilik reisikindlustus?
  33. Katlakivi eemaldamata jätmine võib lõppeda kodumasina remondiga
  34. Mida tähendavad ohusümbolid pakenditel?
  35. Kuidas kööginugade eluiga pikendada?

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD