Sester: haigekassa vigane kulude prognoos oli selge juba aasta alguses
Rahandusminister Sven Sesteri sõnul on haigekassa eelarve puudujäägi taga selgelt vigane kulude prognoos ning eelarve oli alaplaneeritud, ministri sõnul olid probleemid teada juba jaanuaris, kui haigekassa eelarvet koostama hakati.
"Haigekassa eelarve puudujäägi põhjus on ühemõtteliselt vigane kulude prognoos, mille eest vastutab haigekassa juhatus, mitte haigekassa vahendite puudujääk või struktuursed probleemid tervishoiu rahastamisel, nagu on väidetud," ütles Sester BNS-ile.
Ta rääkis, et kõik haigekassa kuluprognoosid sünnivad haigekassas ja nende eest vastutab haigekassa juhatus ja mitte rahandusminister, kes haigekassa juhatusega konkureerivaid kuluprognoose ei tee.
"Kuna uue nõukogu liikmena nägin finantsaruannetest, et kulude alaplaneerimist on varemgi ette tulnud, siis küsisin haigekassa nõukogu 2016. aasta eelarvet kinnitaval koosolekul täiendavalt haigekassa juhtkonnalt kinnitust, et kulud ei ole seekord alaplaneeritud. Haigekassa juhtkond kinnitas, et prognoos on õige," rääkis ta.
Sester edastas BNS-ile väljavõtte haigekassa 8. jaanuari istungi protokollist, kus rahandusminister märgib, et talle tundub, et eelarve hakkab kujunema avatud kohustuste osas sarnaselt eelmise aasta praktikaga, ehk avatud kohustused on alaplaneeritud.
"Keskeltläbi 11 protsenti on kasvanud viimasel kahel-kolmel aastal ajutise töövõimetuse hüvitis. Kas minu tunne on õige? Või on eelarve tehtud parima teadmise ja informatsiooni valguses?" küsib Sester protokolli väljavõtte järgi haigekassa juhatuselt.
"Jah, eelarve on planeeritud meie parima teadmise alusel. Me oleme hinnanud, et 2 miljonit eurot võib tulla sotsiaalmaksu ülelaekumine ja ambulatoorsete ravimite ning töövõimetushüvitiste ülekulu, selles valguses me oleme teinud eriarstiabi osas otsuseid," vastab väljavõtte järgi rahandusministrile haigekassa juhatuse liige Kuldar Kuremaa.
"Ajutise töövõimetuse hüvitiste osas oli viimasel kahel aastal suur kasv seoses elektroonilise töövõimetuslehe kasutusele võtmisega, sellele põhjusel me enam ei näe kasvu," lisab Kuremaa. "Seega poole aasta pärast juhatus ei ütle, et ajutise töövõimetuse hüvitised olid alaplaneeritud," nendib protokolli järgi seejärel Sester.
Rahandusminister märkis BNS-ile, et haigekassale on tänavu esimesel poolaastal laekunud tulusid rohkem 12,6 miljoni võrra, mitte vähem. "Ja enamgi veel: lähiaastate prognoos näitab, et haigekassa tulud suurenevad neile laekuva sotsiaalmaksu summa kaudu ka järgneval neljal aastal keskmiselt üle 60 miljoni euro aastas," rääkis ta.
Sester saatis reedel kirja, milles nõuab, et tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski teeks kiiremas korras ettepanekud haigekassa eelarve tasakaalu viimiseks, rahandusminister märkis ka, et haigekassa veelgi kasvav eelarvepuudujääk on vastuolus riigieelarve strateegiaga ning võib riigirahanduse ohtu seada.
"Teie ettepanekul võttis haigekassa nõukogu 19. augustil vastu otsused, mille tulemusena kasvab haigekassa eelarve puudujääk võrreldes riigieelarve seaduses sätestatuga 2017. aastal 10,8 miljonit eurot, ulatudes 12,1 miljoni euroni ja võib ulatuda 15,7 miljoni euroni aastaks 2020," kirjutas Sester Ossinovskile.
Ta märkis, et oli rahandusministrina sellele otsusele vastu. "Juhin teie tähelepanu sellele, et selline otsus tehti, minnes vastuollu nii 2016. aasta riigieelarve seadusega kui ka valitsuse poolt vastu võetud riigi eelarvestrateegiaga aastateks 2017–2020," kirjutas Sester.
Haigekassa tulud kasvasid esimesel poolaastal 7 protsenti 510,9 miljoni euroni. Ravikindlustuse kulud kasvasid 8 protsenti 538,8 miljoni euroni ja haigekassa tegevuskulud on kasvanud kokku 11 protsenti. Kokku olid haigekassa eelarve kulud esimesel poolaastal 543,8 miljonit ja seega oli eelarve ligi 33 miljoniga miinuses, mis on 14,5 miljonit eurot negatiivsem prognoositust.
